Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri hinnangul vajab koduomanike võlakaitse tõhustamist, kuid see probleem tuleb lahendada õiguslikult korrektselt.

„Riigikogu õiguskomisjoni juures tegutseb ekspertidest koosnev töörühm, mille eesmärk on valmistada ette õiguslikult korrektne ja põhjalik eelnõu. IRL näeb lahendust isikulises võlakaitses, mis tähendaks kohtus nii võlgniku kui võlausaldaja huvide ja kohustuste ausat kaalumist. Samuti kohtus iga juhtumi individuaalset kaalumist ja otsustamist“.

Ta ütles, et võlakaitse menetluses aidatakse hättasattunud, kuid ausal võlgnikul oma võlgasid ümber kujundada ja ajatada. „Kodulaenuvõlgnike osas pean võimalikuks, et pärast tagatise realiseerimist täitemenetluses saaks erandjuhul vabastada võlgnik ka ülejääva võla tasumisest, kuid seda juhul kui võlgnikule ei ole võla tekkimise osas midagi objektiivselt ette heita ja arvesse on võetud ka laenuandja huvisid“.

Võlakaitse eelnõu põhjalik versioon on Vaheri sõnul lähinädalatel valmimas ja tuleb veebruari keskel ka õiguskomisjoni võlakaitse töörühmas arutelule.

Vaheri hinnangul on Keskerakonna ettepanek, et iga kodulaenuvõtja saaks laenust priiks, kuid ta loobub oma kodust panga kasuks, Eestis õigusruumi sobimatu.

„Selline lähenemine on vastuolus põhimõttega, et pant on sisuliselt realiseerimisõigus, st pandiese ei saa minna pandipidaja omandisse. Kui parlament isegi Keskerakonna eelnõu sellisel kujul vastu võtaks, siis järgneksid sajad kohtuvaidlused, mis külvaksid vaid segadust ega lahendaks sisuliselt probleeme“.

Keskerakonna algatuse olulisemaks miinuseks on Vaheri sõnul kõigi „kodulaenuvõlgnike“ ühe lauaga löömine, sõltumata makseraskuste põhjendustest, kinnisvara ebaõige hindamise põhjustest, võlgniku enda käitumisest. Samuti ei arvestata juhtudega, kui näiteks isikul on mitu eluaset, eluase on omandatud edasimüügi eesmärgil, laenu ei kasutatud sihtotstarbeliselt, laen võeti mitme isiku poolt ühiselt, tagatise andis hoopis kolmas isik, laen ja pant võis olla „edasi panditud“.

„Väljapakutud must-valgest lahendusest ei võida aga keegi, sest tagajärjeks on kõikide laenude kallinemine ja seega ka tulevaste laenuvõtjate huvide kahjustamine. Esmajoones toob see kaasa laenu omafinantseeringu suurenemise, laenutähtaegade lühenemise, tagatiste väärtuse hindamise veelgi rangemaks muutumise ja loomulikult ka laenuintresside tõusu“.

Vaheri sõnul muutuks kokkuvõttes suurel osal inimestest selliste lahenduste valguses eluasemelaenu saamine sisuliselt võimatuks.