Tippspetsialistide Eestisse asumist lihtsustav seadusmuudatus võeti riigikogus vastu
Riigikogus võeti täna vastu seadusmuudatused välismaalaste seaduses, millega lihtsustub välismaalastest kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu ja teadlaste Eestisse asumine.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti (IRL) sõnul lihtsustavad seadusemuudatused oluliselt elamisloa taotlemist töötamiseks tippspetsialistina või õppimiseks Eestis. See teeb võimalikuks Eesti ettevõtetele tippspetsialisti tööle värvata nädalapäevade jooksul, võimaldades elamisloa taotlemist Eestis kohapeal pärast välismaalase siiasaabumist.
„Tippspetsialistile ja teadlasele elamisloa taotlemise lihtsustamine avaldab positiivset mõju Eesti majanduse ja ühiskonna arengule. Kõrgelt kvalifitseeritud inimeste rakendamine Eesti majanduses või teaduses tõstab riigi konkurentsivõimet,“ selgitas Nutt.
Nuti sõnul on arenenud riikides laialt levinud praktika, et luuakse soodustingimused tippspetsialistidele ja investoritele elamislubade taotlemisel. Tema sõnul mõjutab seadusmuudatus neid ettevõtteid, kes vajavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu.
„Praegu on sellistel ettevõtetel raske turul konkureerida, sest Eestis on teatud liiki kvalifitseeritud tööjõu puudus. Samuti tuleb ka teadusasutustele kasuks konkurentsivõimeliste välisteadlaste ja õppejõudude Eestisse toomine,“ ütles Nutt.
Nutt toonitas, et odavtööjõu sissevoolu seadusmuudatus ei luba, vaid see puudutab üksnes neid inimesi, kes toodavad kõrget lisandväärtust ja aitavad lahendada valdkondlikku tööjõuvajadust. Üheks eelduseks lihtsustatud korras elamisloa saamiseks on Nuti sõnul see, et ettevõtted maksavad nõutud tippspetsialistile vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka.
Samas nentis Nutt, et kvalifitseeritud spetsialistide toomine Eestisse ei saa olla ainus meede, millega konkurentsivõimet parandada. Esmatähtis on Eesti oma ressursi ärakasutamine, sh eakate spetsialistide rakendamine ja Eestist lahkunud töötajate tagasikutsumine. Seega on kvalifitseeritud spetsialistide Eestisse kutsumine ikkagi abimeede.
Samas ei muuda seadusemuudatus Eesti migratsioonipoliitika põhiolemust. Eesti jääb jätkuvalt konservatiivse migratsioonipoliitikaga riigiks, mis on olnud IRL-i üks põhiseisukohtadest.
