Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Priit Sibula (IRL) sõnul on täna riigikogus uuesti menetluses oleva kõrgharidusreformi seadustepaketti sisse viidud mitmed muudatused, millega eemaldatakse presidendi välja toodud vastuolud põhiseadusega ja suurendatakse üliõpilaste ja ülikoolide kindlustunnet.

„Eelnõu sisuline pool, mille eesmärk on tagada kõrghariduse parem kättesaadavus, pole muutunud. President ei vaidlustanud seaduse eesmärki ega sisu, vaid tõi eelkõige välja juriidiliste nüansid, mis Riigikogu kultuurikomisjon ka läbi arutas ja vastavad muudatused sisse viis,“ ütles Sibul.

 „Tehtud parandused annavad üliõpilastele täiendava kindluse ja aluse, mille eest ja millal tohib ülikool õpingute eest tasu küsida. Õppekulusid hüvitamise osas tuuakse eelnõus konkreetselt välja juhud, millal tekib õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulusid nõuda,“ rääkis Sibul.

„Ülikool saavad muudatustega aga kindluse, mille alusel ja milliseid kriteeriume arvestades Haridus- ja Teadusministeerium ülikooliga tulemuslepingu sõlmib,“ ütles Sibul.

Tema sõnul muudeti ka akadeemilise puhkusel laienevate piirangute jõustumist. Varem ülikooli astunutele hakkavad need piirangud kehtima mitte algselt plaanitud 2013. aastal vaid alates 2016/17 õppeaastast.

Sibul toonitas, et eelnõu sisuline pool pole muutunud. „Kõrgharidusreformiga tagame täiskoormusel eesti keeles õppivale üliõpilasele õiguse tasuta õppida. Õppekulude hüvitamist on õigus ülikoolidel nõuda üksnes siis, kui üliõpilane ei ole täitnud algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahtu. Tasu tohib nõuda vaid tegematajäänud ainepunktide eest,“ selgitas Sibul.

Priit Sibul lisas, et lähiajal jõuab Riigikogu menetlusse ka uus vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu, millel on oluline osa, et täna menetletav seadus saaks täies mahus ja sisulises mõttes rakendatud.