IRLi aseesimees ja riigikogu liige Juhan Parts ütles täna riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena peetaval välispoliitika arutelul, et Eesti julgeolekuhuvides on, et Ukraina suudaks ennast kaitsta. Selleks peab tema sõnul olema valmis Ukraina sõjaliseks toetamiseks.

„Olukord on muutunud sedavõrd tõsiseks, et sõnad jäävad õõnsaks, kui neile ei järge tegusid. Peame loobuma illusioonidest ja vaatamata Minski kokkulepetele tuleb olla valmis toetada Ukrainat sõjaliselt. Eesti julgeolekuhuvi on, et Ukraina suudaks end kaitsta. Kui Ukraina seda suudab, siis kaitseb ta sellega ka Euroopa,“ rääkis Parts, kelle sõnul peab Eesti selgelt väljendama oma valmidust Ukraina sõjaliseks abistamiseks.

„Venemaa on võimeline käituma ettearvamatult ja irratsionaalselt. On selge, et jõule saab ainult vastu jõuga, mistõttu Eesti välispoliitiline tuum peab olema piisava liitlaste sõjalise heidutuse loome Eestis ja meie piirkonnas. Kuna sündmuste areng võib olla väga dünaamiline, ei pruugi eilsed kokkulepped olla homme enam piisavad, mistõttu tuleb ka edaspidi suurendada sõjaliste võimekuste kohalolekut Eestis ja laiemalt Balti -Poola regioonis,“ märkis Parts.

Ta  lisas, et sõjalise abi kõrval on määrava tähtsusega Ukraina reformide toetamine. „Kuna reformid peavad olema sügavad ja pöördumatud, siis tuleb hoiduda nn pisikeste projektikeste taktikast. Sadade plaanide elluviimiseks pole Ukraina valitsusel jõudu, seega peab Euroopa Liit aitama prioriteete seada ja liikmesriikide vahel koordineerima. Tuleb nõuda ühte volinikku, kes kogu Ukraina tegevust koordineerib ja selle eest vastutab,“ rääkis Parts.

Tema sõnul peab ka Eesti valitsus kahepoolse abi osas tajuma senisest suuremat vastutust. „Peame valima ühe konkreetse meile jõukohase valdkonna, kus on võimalik reaalset edu saavutada. Niisama heietamine ja pisikeste projektikest tegemine on kontraproduktiivne,“ ütles Parts.