Pakosta: kõrgharidusreform on põhimõtteline muutus Eesti kõrghariduskorralduses
Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Liisa Pakosta (IRL) sõnul on täna seadusena vastu võetud tasuta kõrghariduse seadus väga põhimõtteline muutus Eesti kõrghariduskorralduses.
„Tasuta kõrgharidusega pöörame uue lehekülje Eesti kõrghariduskorralduses. Sellega suureneb hariduse kättesaadavus ja laienevad oluliselt hariduse sisulised võimalused,“ ütles Pakosta.
„Väikese rahva ja riigina on meile ülimalt oluline, et kõik võimekad inimesed saaksid õppida ülikoolis ja mitte keegi neist ei jääks ülikooli ukse taha. Ülikoolis õppimine ei tohi sõltuda rahakoti paksusest,“ kinnitas Pakosta.
„Selle eesmärgi tasuta kõrgharidus täidab. Järgmisest sügisest pääsevad ülikooli tasuta õppesse kõik inimesed, kes täidavad ülikooli vastuvõtutingimused. Selle saavutamiseks suureneb kõrghariduse rahastus üle 25% ning luuakse täiendavad 3500 tasuta õppekohta,“ rääkis Pakosta.
Ta toonitas, et tasuta täisajaline õppimise kohustus peab käima käsikäes vajaduspõhiste õppetoetustega. „Vabariigi Valitsus on kiitnud heaks vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi ja peagi asub seda menetlema riigikogu. Õppetoetused on suunatud eelkõige neile, kes seda kõige enam vajavad ja me töötame selle nimel täie hooga, et vajaduspõhised õppetoetused jõustuvad samal ajal tasuta kõrghariduse reformiga, ehk alates 2013. aasta septembrist,“ lausus Pakosta.
Pakosta hinnangul ei ole kõrgharidusreform ainuüksi praegu tasuta kohtadel õppivate üliõpilaste jaoks, vaid see arvestab ka teise poole tudengite huve, kes täna hariduse eest maksavad. Lisaks arvestatakse tema sõnul ülikoolide endi, tööandjate, avalikkuse ja maksumaksjate huvidega. „Täna on tööandjate ootus suurem nõudlikkus ülikoolis, mis tagab tudengite võimalikult kiire jõudmise tööturu täieõiguslikeks osalisteks. Ühiskonna ootused noorte töökusele on suurem, kui noored ise seda ehk tunnistavadki,” lisas Pakosta.