Marko Mihkelsoni kõne Euroopa Liidu poliitika arutelul
Marko Mihkelsoni kõne Vabariigi Valitsuse Euroopa Liidu poliitika arutelul Riigikogus 09.12.08
Lugupeetud Riigikogu juhataja,
Peaminister,
Külalised!
Seekordne kokkuvõte valitsuse tegevusest Euroopa Liidus leiab aset vahetult enne käesoleva aasta üht võib olla kaalukamat otsust, mida valitsusjuhtidel tuleb langetada. Pean siin silmas energia- ja kliimapaketi lõpparutelu Euroopa Ülemkogul. See on ühtviisi kaalukaks otsuseks nii Euroopa Liidule tervikuna kui Eestile sealhulgas.
Peaminister pühendas sellele teemale oma kõnes päris palju tähelepanu, mistõttu tahaksin vaid rõhutada peamist. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni meelest on väga oluline, et selle paketi raames saavutataks peamine eesmärk – Euroopa Liidu ühtne ja toimiv energiaturg, mis oleks globaalselt konkurentsivõimeline.
Eriti aktuaalne on see kolmele Balti riigile, kes siiani on jäänud Euroopa Liidu energiasaare tõrjutud seisundisse. Viimastel aastatel eriti oluliseks muutunud energiajulgeoleku tagamise tingimustes on äärmiselt oluline, et hiljuti Euroopa Komisjoni poolt välja käidud Läänemere energiaühenduste kava jõuaks võimalikult kiire ellurakendamiseni.
Eelseisval ülemkogul on Eestile väga oluline, et selle lõppjäreldustes leiaks kajastamist kolmandatest riikidest pärineva elektri impordi regulatsioon selliselt, et see arvestaks Euroopa Liidus kehtestatavat kvoodikaubandust. Eesmärk pole sugugi kerge, kuid Eestile tähendab vastupidine otsus või otsustamatus kindlaid kulusid tulevikus. Ja need kulud pole meile sugugi väikesed.
Head kolleegid,
Veidi enam kui aasta tagasi siin Riigikogus Euroopa Liidu poliitika alases debatis osaledes rõhutasin esmatähtsana eurole üleminekut. Tänaseks on meeldiv tõdeda, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kauaaegne hoiak on nüüdseks muutunud poliitilise konsensuse põhiseks.
Aga teisiti pole meil võimalik seatud eesmärki ka saavutada. Kuni viimase ajani on kogu euro temaatika käinud Eestis isevoolu rada. Poliitiliselt pole seda piisavalt tähtsustatud ning liiga sirgjooneliselt on loodetud üksnes statistikale. See, et Eesti ei suutnud 1. jaanuaril 2007 eurole üle minna, oli toonase valitsuse tõsine ebaõnnestumine.
Siis, suure majanduskasvu tingimustes, ei pandud seda väga tähele või suhtuti sellesse eesmärki ükskõiksusega. Tänaseks on olukord muutunud. Eesti rahasüsteem on olnud stabiilne ja kindlasti pole suuremaks mureks põhjust ka täna. Ometi oleks just eurotsooni kuulumine meile selgeks tagatiseks suuremate finantsraputuste üleelamisel.
Ka ei ole Eesti täiel määral ühinenud Euroopa Liidu otsustusmehhanismidega seni, kuni me pole eurotsooni liige. Nii käimasolev eelarvearutelu kui ka tulevased rahanduspoliitilised sammud peaksid olema allutatud eesmärgile võtta euro kasutusele mitte hiljem kui aastal 2011. Ma väidan, et euro on Eestile sama oluline kui liikmelisus NATOs või Euroopa Liidus.
Head kolleegid,
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni arvates on eurole ülemineku kõrval meie lähiaastate üheks teeviidaks Euroopa Liidus Läänemere strateegia ettevalmistamine ning reaalne ellurakendamine.
Läänemere strateegiast on räägitud juba aastaid, kuid nüüd on see jõudnud reaalselt Euroopa Komisjoni menetlusse. Samas on strateegia idee leidnud toetust sisuliselt kõigilt asjasse puutuvatelt riikidelt. Pealegi on Rootsi võtmas Läänemere strateegia oma eesistumise üheks keskseks teljeks.
See initsiatiiv saaks tegeliku elujõu siis, kui see muutub Euroopa Liidu tulevase finantsperspektiivi kindlaks osaks. Selle saavutamine pole täna veel kindel, mistõttu on ka Eestil vajalik koos partneritega tõsiselt pingutada. Meile on oluline, et strateegia ettevalmistamise protsessis oleks siseriiklik koordinatsioon võimalikult hästi läbimõeldud ning konkreetsete projektide väljatöötamisele suunatud.
Järgmine aasta tervikuna kujuneb meile põnevate võimaluste aastaks. Euroopa Parlamendi valimised ning Euroopa Komisjoni uue koosseisu moodustamine ei tohiks varjutada peamist. Eesti peaks rakendama kõik oma head mõtted, aitamaks kaasa meile lähedaste partnerite Tšehhi ja Rootsi eesistumiste õnnestumisele.
See on suurepärane võimalus lisaks Läänemere strateegiale kindlama vundamendi loomisele teiste oluliste teemade nagu idapartnerlus, energiaühenduste loomine, uus finantsperspektiiv, Lissaboni leppe saatus ning mitmete teiste edendamine.
Ja lõpetuseks. Tuleval aastal möödub viis aastat Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga. See on paras aeg esimeste tõsisemate järelduste ja analüüside tegemiseks. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on näidanud eeskuju ning võtnud ette analüüsida Eesti huvide kaitsmist näiteks Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu töörühmades.
Kutsun ka Vabariigi Valitsust üles põhjalikult analüüsima seni tehtud tööd. Vastata võiks näiteks küsimustele: ui hästi töötavad siseriiklikud otsustusmehhanismid, kui edukalt oleme suutnud kaitsta Eestile tähtsaid küsimusi, mida on andnud meie MEPide kogemus Euroopa Parlamendis ja nii edasi.
Kuigi Eesti on Euroopa Liidus IRLi arvates päris hästi hakkama saanud, leiab kindlasti veel päris palju ruumi arenguks.
Aitäh!