Riigikogu liige ja endine regionaalminister Siim Kiisler (IRL) ütles, et Riigikogu otsus haldusreformi eelnõuga edasi minna ja selle esimene lugemine lõpetada on oluline edasiminek haldusreformi pikale veninud saagas.

„On tähelepanuväärne, et esimest korda on haldusreformi eelnõu taasiseseisvunud Eestis jõudnud Riigikokku ja läbinud esimese lugemise. Kolm parlamendierakonda toetavad reformi läbiviimist, mis annab kõigele vaatamata lootust, et sügisel minnakse eelnõuga sisuliselt edasi. Riigikogu liikmetel on hea võimalus käituda riigimehelikult ja teha haldusreform lõpuks ära. Iga reformiga venitatud aasta on karuteene Eesti edasisele arengule,“ ütles Kiisler.

Kiisleri sõnul on tervitatav, et ka sotsid on avaldanud valmisolekut pidada sisulist arutelu haldusreformi üle ja andma oma panuse eelnõu edasises menetlemises. „Omavalitsusreformi vajadusest on tänaseks aru saanud kõik peale peaministri erakonna, kes probleemiga tegelemise asemel on huvitatud vaid uuringute läbiviimisest ja omavalitsuste ülesannete kaardistamisest. Meenutaksin reformierakondlastele, et õiguskantsler pidas juba viis aastat tagasi seni kehtivat olukorda põhiseadusvastaseks ja pidas vajalikuks uue halduskorralduse kehtestamiseks riigi kiiret ja otsustavat sekkumist,“ rääkis Kiisler.

Kiisleri sõnul on haldusreformi ümber toimunud piinlik erakondlik kemplemine, kus paraku riigi huvid on jäänud tahaplaanile. „Rohkem kui 10 aastat kestnud pea liiva alla peitmine on jätnud tugeva jälje ja viinud meid olukorda, kus iga kolmas Eesti elanik ei saa oma põhivajadusi rahuldatud, kuna riik ei ole suutnud kohalikke teenuseid niimoodi korraldada, et see oleks kõikidele võrdsetel tasemetel kättesaadav,“ lisas Kiisler.

IRLi algatatud omavalitsusreformi eelnõu, mis on nimeks saanud Tõmbekeskuste Eesti, läbis eile hilisõhtul riigikogus esimese lugemise. Reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, milles elab üldjuhul üle 5000 inimese.