IRLi riigikogu fraktsiooni esimehe Kaia Iva sõnul levitab keskfraktsiooni liige Mailis Reps meedias omavalitsustele haridustoetuse ja sealhulgas õpetajate palgatoetuse kohta valeinformatsiooni, proovides sellisel viisil omavalitsuste ja õpetajate seas hirmu külvata, et blokeerida hariduse uue  rahastamiskorralduse vastuvõtmist.

„On äärmiselt kahetsusväärne, et Mailis Reps endise haridus- ja teadusministrina on levitanud avalikkuses korduvalt valeinformatsiooni, hirmutades sellega alusetult nii omavalitsusi kui õpetajaid. Arvamuste mitmekesisus on vajalik, kuid loodan, et tulevikus jääme arutelus tõeste väidete juurde. Vastasel juhul meil sisulist hariduspoliitilist debatti olla ei saa ning sellest kaotaksid kõik osapooled,“ rääkis Iva.

Iva sõnul on Reps väitnud, nagu muudaks riik omavalitsustele haridustoetuse andmist sääraselt, et tulevikus saaks omavalitsus toetust vaid ühe kooli eest ja peaks teised sulgema. Samuti on Reps öelnud, et ainult haridus- ja teadusminister saab ainuotsustajaks kohalikele omavalitsustele eraldatava haridustoetuse üle.

„Need Mailis Repsi väited ei vasta tõele. Esiteks haridustoetuse jaotamise üle jääb endiselt otsustama Vabariigi valitsus, mitte ei tee neid otsuseid minister. Teiseks ei hakka omavalitsused saama toetust üksnes ühe kooli tarbeks, nagu väidab Reps, vaid toetus jääb õpilaste arvu põhiseks. Omavalitsused võidavad, sest ette pandud muudatused annaksid rahastamise osas kindluse pikema aja peale ning ei karistaks enam vajalike otsuste eest nagu teeb kehtiv toetuskord,“ rääkis Iva,

„Soov on vältida olukordi, kus omavalitsus on liitnud õpilaste arvu vähenedes koole, kuid selle tulemusena kaotanud riigi poolt makstavas toetuses, kuigi õpilaste arv on jäänud samaks. Nii oleks juhtunud näiteks Sõmerpalu vallas, kus kahe kooli juriidilisel kokkupanemisel oleks vald kaotanud kolmandiku palgatoetusest, kuigi õpilaste ja õpetajate hulk vallas poleks muutunud,“ selgitas Iva.

Samuti kinnitas IRLi fraktsiooni juht, et vastupidiselt Repsi väidetele omavalitsustele jagatav haridustoetus ja õpetaja palgatoetus kasvavad, mis võimaldab järgmisel aastal tõsta õpetajate miinimumpalk 800 euroni ja keskmise vähemalt 960 euroni. Õpetajate kõik tööülesanded peavad Iva sõnul mahtuma 35 astronoomilise tunni sisse ja koolijuht vastutab, et õpetajal oleks selle aja sees võimalik valmistada tunnid ette, need ära anda ja ka kirjalikud tööd ära parandada.

Iva lisas, et õpetajate arvestuslik kontakttunnikoormus jääb omavalitsuste toetamisel samaks ehk jätkuvalt 21 akadeemilise ehk 45-minutilise õppetunni juurde. „Rahastamise juures õpetajate kontakttunnikoormust ei tõsteta ning  arvestatakse jätkuvalt täpselt samamoodi,“ selgitas ta.