Eile Riigikogus toimunud käibedeklaratsioonide eelnõu teemalisel ümarlaual tõdeti, et presidendi poolt väljakuulutamata jäetud käibemaksuseaduse muutmise eelnõus on põhiseadusliku riivega seonduv endiselt lahendamata. Ümarlauda juhtinud riigikogu liikme Priit Sibula (IRL) sõnul teeb ettevõtjate esindajatele muret sisulise arutelu vähesus ja eelnõu liiga kiire jõustumistähtaeg.

„Peale seda, kui president jättis seaduse väljakuulutamata, ei ole sisulist arutelu huvigruppide ja Rahandusministeeriumi vahel praktiliselt toimunudki. Kaasamise asemel on Rahandusministeerium kohtunud erinevate huvigruppidega vaid eraldi ja formaalselt,” ütles Sibul.

“President põhjendas seaduse väljakuulutamata jätmist ebaproportsionaalsusega. Info kogumine 1000 eurot ületavate tehingute kohta vaid analüüsimiseks ei ole põhjendatud. Selles osas ei ole ministeerium teinud midagi muud kui kirjutanud eelnõu seletuskirja kordades pikemaks, asjale sisuliselt lähenemata. Seega on põhiseadusliku riivega seonduv endiselt lahendamata ning seaduse edasine menetlemine toob samad tagajärjed, mis eelmisel korral. Parlamendist oleks kohatu saata presidendini teist korda vigane seaduseelnõu,“ ütles Sibul.

Sibul toonitas, et kulud eelnõu rakendamisel on uurimata ning hindamata. Rahandusministeeriumil puudub Sbula sõnul arusaam, kui palju seaduse rakendumine tegelikkuses maksma läheb ning kas loodetav tulu riigieelarvesse ka tegelikud kulud katab.

Ümarlaual osalenud Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester (IRL) ütles, et vaatamata ettevõtjate laialdasele vastuseisule tahab koalitsioon käibedeklaratsiooni eelnõu riigikogus juba 7. mail lõpphääletusele panna ja selle poole aastaga jõustada.

„Ettevõtjad on öelnud, et seaduse juurutamine võiks võtta ligi aasta. Praeguse kava kohaselt aga plaanitakse jõustada seadus poole aastaga, mis näib olevat kannustatud ajutise valitsuse vajadusest lappida eelarveauke,“ ütles Sester, kelle sõnul võib liigne kiirustamine ja täpse analüüsi puudumine kaasa tuua loodetud kasu asemel hoopis negatiivset mõju majanduskeskkonnale.

Sester lisas, et kaaluda tasub presidendi välja pakutud ideed rakendada deklareerimiskohustust üksnes riskisektorites, mitte koormata ausat maksumaksjat liigse bürokraataga.

Riigikogus toimunud ümarlaual osalesid lisaks Rahandusministeeriumile ja Maksu- ja tolliametile veel Maksumaksjate Liit, Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ning Eesti Kaupmeeste Liit.

Tagasiside