Eesti riigikeele kasutamine igas eluvaldkonnas on meie riigi ja rahvuse püsimise alus. Kui selles küsimuses tehakse liiga palju erandeid, viib see doominoefektina lõpuks eesti keele väljatõrjumiseni ka teistest valdkondadest. Seega, kaitstes eesti keelt, kaitseme Eestit.

Osade arvamusliidrite rünnakud kultuuriministri suunal pelgalt seetõttu, et minister väljendas siirast muret seoses uusmigrantide umbkeelsusega teenindussektoris, on arusaamatud. Me oleme 28 aastat järjepidevalt hoidnud suhtumist, et eesti keel peab olema Eestis igal pool kasutatav. Kas nüüd on see vastuvõetamatuks muutunud? Tasub meelde tuletada, et Kultuuriministeerium panustab tuleval aastal täiskasvanute keeleõppesse täiendavad kaks miljoni eurot. Isamaa algatatud eesti keele majade projekti üks eesmärkidest ongi tagada, et kõigil meie ühiskonnas oleks võimalik kasutada ja rääkida eesti keelt.

Eesti keele küsimus on eriti terav haridusmaastikul. Möödunud aastal pälvis Isamaa erakond kriitikat selle eest, et me soovisime ülikoolide halduslepingutesse sisse kirjutada senisest tugevamalt eestikeelse õppe kaitse. Vaadates viimaste aastate trende, on selline ettepanek põhjendatud. Eesti ülikoolides on tekkinud murettekitav trend, kus inglisekeelsete õppekavade kasv tuleb eestikeelsete õppekavade arvelt. See toimub isegi meie rahvusülikoolis Tartus.

Isamaa ettepaneku tulemusena lepiti ülikoolidega kokku kahes punktis. Esiteks, et kõigil inglisekeelsetel õppekavadel on kohustuslik eesti keele ja kultuuri õpe. Teiseks, et kolmandate riikide üliõpilastele kehtestatakse minimaalne õppemaks, et vältida vahepeal toimunud ristsubsideerimist, mille käigus kasutati eestikeelseks õppeks ettenähtud raha inglisekeelsetele õppekavadele. Nende nõuete eesmärk on kaitsta eesti keelt kui teaduskeelt.

Kõrgharidusega sama olulised on alg- ja põhiharidus. Palju tähelepanu pälvinud Kohtla-Järve riigigümnaasiumi juhtum näitab, et riikliku toe ja motiveeritud kohaliku kogukonnaga on võimalik saavutada eestikeelne õpe. Järgmise aasta eelarves näeme, et täiendavad vahendid on eraldatud keelekümblusele ning venekeelsete koolide eesti keele õpetajatele lasteaedades ja põhikoolis. Oluline on märkida, et Riigikogus esimese lugemise läbinud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustes peab säilima eesti keele kohustuslik eksam ning Isamaa seisab selle eest, et keelenõuded põhikooli lõpetajale säiliksid.

Eesti keele oskus on meie ühiskonna jätkusuutlikkuse küsimus. Meid ees ootavad väljakutsed hariduses, tööturul, avalikus ruumis ja digitaalses maailmas ei ole asjad, mida tasuks pilgata. Neile on vaja tähelepanu pöörata ning sellega tegeletakse nii tuleva aasta riigieelarves kui ka valitsuse poolt algatatud eesti keele arengukava koostamises, mis sätestab kindlad eesmärgid ja meetmed eesti keel hoidmiseks ja kaitseks.

Isamaa fraktsiooni avaldus 27.09.2019