Riigikogu lõpetas täna “Delfi-eelnõu” teise lugemise oluliselt muudetud kujul. Võrreldes esialgselt esitatud eelnõuga on loobutud kavatsusest muuta vaenu õhutamine koheselt kuriteoks. Kehtiva seaduse järgi on vaenu õhutamine esimesel korral karistatav väärteona ja nii on see ka eelnõusse teise lugemise eel sisseviidud muudatuste kohaselt.

„Hea, et eelnõu algatajad on loobunud sõnakasutuse kriminaliseerimisest. Kuna vaenu õhutamise hindamine on alati võrdlemisi subjektiivne, võib selle kriminaliseerimine osutuda sõnavabaduse piiramise ja maailmavaate järgi tagakiusamise vahendiks,” ütles Isamaaliidu fraktsiooni liige Mart Nutt.

Res Publica fraktsiooni liige Mihhail Lotman sõnas, et ei saa eelnõu lõplikku kuju vaadates aru, miks oli vaja sellega mitu kuud Riigikogu tööaega kulutada. „Rein Lang nimetab tänases „Eesti Päevalehes” mind ja Ken-Marti Vaherit “Delfi-eelnõuga” seoses valetajateks. Verbaalne laamendamine ministriametis on sisetunde küsimus ja ma ei pea mõistlikuks Rein Langi vastu tsiviilhagi esitamist ning ammugi ei taotle ma tema kriminaalkorras karistamist,” lausus Lotman.

Eelnõu kolmanda lugemise eel on selle sisu suuresti kadunud, siiski oleks vajalik jätta sellest välja jälitustegevust laiendav üksikpäringu regulatsioon. Õiguskantsler leidis viimases eelnõu kohta antud arvamuses, et tema ettepanekuks täpsustada üksikpäringu regulatsiooni, on jäänud tähelepanuta.

Õiguskantsler leidis, et kuni üksikpäring kriminaalmenetluses ei ole piisavalt määratletud, pole võimalik hinnata, mida selle rakendamine põhiõiguste plaanis kaasa toob ja kas regulatsioon on põhiseadusega kooskõlas.