Avo ÜprusTäna esitas Riigikogu Res Publica fraktsiooni liige Avo Üprus Riigikogu juhatusele Haridusseaduse ja Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eemärk on religiooniõpetuse riiklikku õppekavasse viimine gümnaasiumiastmes kohustusliku õppeainena, põhikooliastmes vabatahtliku õppena.

Põhikoolile jääb kohustus religiooniõpetust õpetada, kui seda soovib vähemalt viis õpilast, soovi kinnitab lapsevanem oma allkirjaga.
Seadusemuudatuse algataja Avo Üpruse sõnul on religioonialase hariduse saamine tänases multikultuurses maailmas hädavajalik. ”Usuõpetuse õpetamine koolides valikainena on mõistetav. Aga maailmareligioonide mittetundmine maksab meile valusasti kätte. Seetõttu on religiooniõpetus lahutamatu eeldus haritusele, aga ka turvalisusele ja vastastikusele austusele.

Kujutleme näiteks Eesti ärimeest Indias, kes teadmatusest solvab oma teiseusulisi partnereid, Eesti sõjameest Iraagis või Afganistanis, kes ei taipa oma vastaste usulisi motiive. Me peame mõistma ja respekteerima üksteise tundeid ja uskumusi, sest need mõjutavad maailma ehk rohkemgi kui teadmised. Isiklikult usun, et 21. sajandi üleminek 22. sajandisse sõltub kultuuride teineteisemõistmisest, mille sügavamad jõujooned on religioossed,” ütles Üprus.

Religiooniõpetus on mittekonfessionaalne õppeaine, mille käigus saab õpilane teadmisi maailmareligioonidest ja nende mõjust inimarengule. Eelnõule alla on kirjutanud kuusteist Riigikogu saadikut, sealjuures on esindatud kõik Riigikogu fraktsioonid. Isamaa ja Res Publica Liidu poolt kirjutasid seadusemuudatusele alla Avo Üprus, Juhan Parts, Tõnis Lukas, Indrek Raudne, Olav Aarna, Reet Roos, Trivimi Velliste, Peeter Tulviste ja Urmas Reinsalu.

Tagasiside