Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Andres Metsoja (IRL) sõnul tuleks erakordsete olude tõttu maaeluministril ja valitsusel taastada Eesti riigieelarvest aktiivsetele põllumajandustootjatele täiendavate otsetoetuste ehk top-up’i maksmine.

„Eesti põllumajandusel läheb kehvasti mitme asjaolu koosmõjul. Seakatkule ei ole suudetud piiri panna, Venemaa embargo meie piimatoodetele lõi valusalt kogu piimatootmist, üldine madal hinnatase põllumajandussaaduste eksportturgudel ning nüüd ähvardavad rasked ilmastikuolud ka teraviljakasvatajate elu keeruliseks muuta. Need asjaolud on omakorda keeranud kinni ka pankade laenukraanid põllumeestele, “ tõi ta välja faktoreid, mis on maaelule viimasel aastal rängalt mõjunud.

„Eesmärgiks on võrdsustada konkurentsitingimusi naabrite Läti ja Leeduga, kus riigi toetus põllumeestele on oluliselt märgatavam ning aidata põllumeestel üle elada keerulised ajad,“ selgitas Metsoja ettepaneku tagamõtet.

Metsoja sõnul on top-up’i näol tegemist pigem tulekahju kustutamisega, kuid ilma abita on kahjud majandusele veel suuremad. „Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus on esile tõstnud, et kahe aastaga on piimalehmade arv vähenenud ligi 11 000 võrra ehk ca 10%. Rahas mõõdetuna tähendab see üle 40 miljoni euro saamata jäänud eksporditulu Eestile,“ ütles ta.

Pikemas perspektiivis peaksime Eestis võtma sihiks leedukate eduka põllumajandusstrateegia, kus riigi planeeritud investeeringute ja toetuste toel on suudetud võimsalt laieneda eksportturgudele. „Eesti peab ära kasutama järgmise EL-i toetuste perioodi konkurentsivõimelise, maailmatasemel piimatööstuse rajamiseks. Arvestades meie piimakarja head kvaliteeti ja tootjate potentsiaali on võimalused luua Eestisse maailmatasemel piimatööstus väärindamaks meie piimasaadusi,“ viitas Metsoja ühistulise piimatööstuse rajamise plaanile.

Kontakt

Priit Värk

[email protected]