Haukanõmm: tasuta õigusabi saajate sihtgrupp pole adekvaatne
Vabaerakonna saadikud soovivad täna justiitsminister Urmas Reinsalule üle antud arupärimisega teada, miks on tasuta õigusabi saajate hulgas üle keskmist palka teenivad inimesed ning miks ei korraldanud ministeerium 2,2 miljonit maksva tasuta õigusabi teenuse ostmiseks riigihanget.
„Numbreid kõrvutades teeb meid murelikuks, et ministeerium on loonud korra, mis on avanud näiliselt tasuta teenuseõiguse enam kui 500 000 inimesele 760 000 euro eest aastas- see tähendab 1,52 eurot inimese kohta. Lisaks on mõistetamatu, miks peab riik toetama teenustega isikuid, kelle sissetulek on 1,5 statistilist keskmist palka. 2018 veebruaris on see 1803 eurot,“ ütles Vabaerakonna saadik Monika Haukanõmm. „Meie küsimus on, kas 1800 eurot teenivad inimesed on justiitsministeeriumi otsuste valguses vähekindlustatud isikud, kellele riik peab abi andma,“ täpsustab Haukanõmm ning küsib selle peale, et kas Eesti suudab ikka tagada tasuta või toetatud teenuseid enamusele ühiskonnast.
Riigi õigusabi seaduse ja selle alusel kehtestatud määruse järgi, mis reguleerib üldise õigusnõustamise sihtgrupi ja õigusvaldkonnad ning nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimusi, peab õigusnõustamist osutavatel inimestel olema vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad, sellele vastav kvalifikatsioon ning neil peab olema õigusalal piisav kogemus. „Oluline on märkida, et õigusnõustamise konkursi võitnud firmadel Eesti Õigusbüroo ja Kivar & Partnerid OÜ polnud sel hetkel palgal ühtegi juristi. Riigi õigusabi korraldamisega seonduv ei vasta heale haldustavale ning riigi huvide parimal moel teostamisele. Küsitav on, miks ministeerium ei viinud läbi riigihanget, vaid eelistas nii suuremahulise toetuse eraldamiseks avalikku konkurssi,“ ütles Vabaerakonna saadik Monika Haukanõmm. „On kahetsusväärne, et justiitsiministeerium õõnestab oma tegevusega kodanike usaldust Eesti riigi vastu,“ lisas Haukanõmm.
Saadikud soovivad teada, miks otsustas justiitsministeerium üle 2,2 miljoni eurose (kolme aasta jooksul) eelarvega toetuse jagamise korraldada ilma riigihanketa ning miks ei valmistanud ministeerium ette vastutustundliku konkursi tingimusi, mis võimaldanuks välistada õigusvaldkonnas tegutsemise taustata ja/või negatiivse ettevõtjakogemusega isikute osalemise suuremahulisel avalikul konkursil. Veel huvitab saadikuid, miks on täitmata seadusest tulenev taotlejale esitatavate kriteeriumite nõue ning kuidas ministeerium kavatseb seaduse nõuete mittejärgimisele reageerida. Lisaks tahame teada, millistele analüüsidele ja põhjendustele tuginedes on teenuse sihtgrupi aluseks kehtestatud ebaselge ja toetuse kogumahust lähtuvalt ebarealistliku 1,5 kordse statistilise keskmise töötasu kriteerium. Küsimusi tekitab, kas tasuta riigi õigusabi on korraldatud ühtlaselt üle terve Eesti, ehk kas ligipääs teenustele on ka Narva ning Jõhvi elanikel.
Taustaks:
- veebruaril uuris “Aktuaalne kaamera. Nädal”, kuidas ehitusvaldkonna pankrotimeistrist sai riigi partner õigusabi vallas. Justiitsministeeriumi lepingupartneril, tasuta õigusabi pakkuval Eesti Õigusbüroo juhil Artur Fjodorovil on võlgu ligi viis miljonit eurot. Tema võlausaldajad ei mõista riigi otsust suunata rohkem kui kaks miljonit eurot võlgades ettevõtja kätte. Justiitsministeerium on aga teenusega rahul.