Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Vabaerakonna saadikud andsid täna sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale üle arupärimise puudega laste eluks ja arenguks vajalike abivahendite kättesaadavuse kohta. Fraktsiooni ajendas ministrilt selle teema kohta küsima 7- aastase Jesperi lugu, kelle vanemad olid sunnitud lapse õiguste kaitseks ja riigi toega ortoosi soetamiseks riigi vastu kohtusse pöörduma. Jesperi lugu pole kahjuks üksikjuhtum, ütles Vabaerakonna saadik ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm. 

„Eesti Päevaleht on käesoleva aasta mais kolmel korral kirjutanud loo 7 aastasest Jesperist, kelle vanemad olid sunnitud riigi vastu kohtusse pöörduma, et kaitsta oma lapse õigust saada riigi toega 380 eurot maksev ortoos. Kurioosseks muudab loo asjaolu, et ametnike arvates pole tegemist eluks vajaliku abivahendiga, kuigi vastava soovituse on andnud lapsega tegelenud spetsialistid, kelle hinnangul saavutatakse parim tulemus abivahendi ja füsioteraapia koosmõjus,“ ütles Haukanõmm.

„SKAIS2 arendus, mis pidi lihtsustama abivajajatele abivahendi taotlemise protsessi, on tänaseks veninud aastaid,“ tõi välja Haukanõmm ning lisas, et kuna SKAIS2 abivahendite digitaliseerimise arendus valmib heal juhul 2020 aastaks, on vaja leida ajutine lahendus olemasolevate probleemide lahendamiseks viisil, mis ei ole vanematele alandav ning kurnav.

Vabaerakonna fraktsioon soovib ministrilt teada, kui palju on tänavu esitatud puudega lastele vajalike abivahendite saamiseks erimenetluse taotlusi ning millised on arvukuselt suurimad tootegrupid. Veel soovivad saadikud teada, milliste abivahendite tootegrupid suleti käesoleva aasta alguses ning millistele argumentidele ja uuringutele tuginedes otsus langetati? Miks ei kaasatud otsuste tegemisse sihtgrupi esindajaid, vaid piirduti ainult informeerimisega?

Ka soovivad saadikud teada, kui palju aega kulub tegelikkuses abivahendi taotluse esitamisest kuni selle saamiseni ning kui palju oli keelduvaid otsuseid. Kes konkreetselt ja milliste kriteeriumite alusel hindab abivahendi eluks vajalikkust või otstarbekust? Mõned küsimused puudutavad ka füsioteraapia teenuse kättesaadavust ja selle kasutamist abivajajate poolt.

„Kas puudu on rahast, tahtest või julgusest otsustada?!“ küsib Haukanõmm.

„Puudega laste sotsiaaltoetusi pole riik tõstnud alates 2006. aastast. Tahame teada, kas ja millal on plaanis tõsta puudega laste sotsiaaltoetust, millega vanemad peaksid katma lapse puudest tulenevaid lisakulusid, sh abivahendite omaosaluse,“ lõpetas Haukanõmm.

Taustaks:

Puuetega laste vanemad on  korduvalt juhtinud Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti tähelepanu probleemidele abivahendite kättesaadavusega ning rohketele erimenetlustele (2017. a kokku 2 813 juhul), mis enamasti lõpevad vaide esitamisega. Vaiete esitamine on  puuetega laste vanematele igapäevase hoolduse kõrval keeruline ning aeganõudev tegevus. Seda enam, et tegelikkuses on vastus vaietele enamasti negatiivne. Kogu protsessi keerukuse ja ajamahukuse tõttu on paljud vanemad üldse loobunud riigi toega abivahendi soetamisest või asunud oma laste õiguste eest võitlusesse.

 

Monika Haukanõmm
Vabaerakonna saadik
Riigikogu Sotsiaalkomisjoni aseesimees
5696 6326

 

Tagasiside