Täna oli Riigikogus esimesel lugemisel eelnõu, mille jõustumisel saaksid Riigikokku ja Tallinna volikokku need kandidaadid, kelle isiklike häälte osakaal on kõige kõrgem, mitte need, kes on pandud kõrgemale kohale erakonna poolt koostatud nimekirjas. Teiste sõnadega osutub valituks see, kellel on rohkem valijaid.

„Ettepaneku sisu on muuta üleriigiline valimisnimekiri kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu valimistel avatuks ning see tähendaks erakonna valimisnimekirja kantud isikute järjestumist vastavalt saadud häälte arvule ning arvestades valimisringkonna suurust,“ ütles Vabaerakonna saadik Andres Herkel.

„Lihtsamalt öeldes- me pakume välja sellise avatud süsteemi, kus täpselt valija häälte osakaalust sõltukski Riigikogu ning volikogu koosseis,“ lisas Herkel ning ütles, et sellega astume me väga olulise sammu ühiskonnas parema usalduse ja parema poliitika arusaadavuse suunas.

Praegu kehtiv nn kinniste valimisnimekirjade süsteem võimaldab erakondadel järjestada kandidaadid üldnimekirjas nii, et valituks osutuvad vähe hääli saavad isikud, samal ajal kui valija suurema usalduse pälvivad kandidaadid ei osutu valituks. Eelnõu muudab valija tahtega arvestamise täpsemaks. „Avatud nimekiri tagab, et kompensatsioonimandaadiga valitakse rahvaesindusse kandidaadid, kes on kogunud rohkem hääli,“ ütles Herkel.

Demokraatlikku ühiskonna hea toimimise seisukohalt on oluline riigi- ja kohaliku võimu vaieldamatu legitiimsus. See saavutatakse põhiseaduse nõuetele vastava hääletamisprotseduuri tagamisega ning  sama oluline on, et rakendatav valimisõigus tagaks valija poolt väljendatud tahte otsese kajastamise valitud kandidaatide näol.

Vabaerakonna eelnõu esimene lugemine lõpetati. Herkeli sõnul ei anna see veel tagatist, et eelnõu tõesti ka seaduseks saab, kuid seda võib tõlgendada hea märgina senisest parema ja valijaile mõistetava lahenduse suunas.

Taustaks:

1.aprillil 2015 algatas Vabaerakonna fraktsioon sarnase seadusemuudatuse Riigikogu valimiste osas, mille esimene lugemine lõpetati 28. mail 2015. 12. jaanuaril 2016 algatas Vabaerakonna fraktsiooni seadusmuudatuse kohalike valimiste osas (see puudutab Tallinna), mis lükati tagasi esimesel lugemisel 15. märtsil 2016. Samuti on vastavaid algatusi tehtud Riigikogu varasemates koosseisudes ja vähemalt sõnades on enamus erakondi seda põhimõtet toetanud. Paraku pole ükski neist algatustest seaduseks saanud. Avatud nimekirja põhimõttel on ühiskonnas endiselt lai toetus.