Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Vabaerakonna riigikogu fraktsioon ootab esmaspäeval peaminister Jüri Rataselt selgitusi, miks idapiiri väljaehitamise hind aina kasvab.

Muuhulgas juhivad vabaerakondlased peaministri tähelepanu asjaolule, et siseminister Andres Anvelt keeldus oma varasemas vastuses riigikogu liikme Andres Herkeli kirjalikule küsimusele tunnistamast, et protsessi käigus on tehtud idapiiri hinnas kalkulatsioonivigu.

2015. aastal alustati idapiiri projekteerimisega. Toona pakuti, et piiri väljaehitamine maksab 70 miljonit eurot. Praeguseks on summa kasvanud 250 miljoni euroni. Sellele lisandub ligi üheksa miljonit eurot iga-aastast hoolduskulu kuni 2026. aastani. Võrdluseks, Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone ehitus maksis Raadile 63 miljonit ja koos tehnoloogiliste lahenduste ning näituste loomisega pisut üle 75 miljoni euro.

„Siseministeeriumi piiriobjekti lõpparuanne ,,Eesti Vabariigi idapiiri väljaehitamise projekti juhtimise tulemuslikkus Siseministeeriumi valitsemisalas” märgib, et piiriprojekti juhtimine ja järelevalve on korraldatud rahuldaval tasemel. Piiriprojekti riskijuhtimine on korraldatud mitterahuldaval tasemel. Auditist nähtub, et Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) puudub maismaapiiri ehituse alustamiseks piisavalt kompetentset tööjõudu, et tagada tellija huvide kaitstus ehitusprotsessis. Samuti on piiriprojekti maismaapiini ehitamise ajakava tõenäoliselt liiga optimistlik, kuna ei arvesta turult tellitava ehitusvõimekuse piirangutega,“ kirjeldab Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni ja parlamendi õiguskomisjoni liige Külliki Kübarsepp idapiiri kavandamisel ilmnenud probleeme. Siseministeeriumi auditist selgub, et eelarvestamise protsess pole olnud pädev. Puudub ülevaade, mida ja millise aja vältel soovitakse teostada ja kuidas maandatakse riske.

„Valitsusele pole esitatud erinevaid lahendusi ,,kaasaegsest piirist”, mida heidab ette ka riigikontrolör. Riik ei tohi võtta endale kohustusi, mida ta ei suuda praegu ega hiljem täita. Rail Balticu ja ka kõigi teiste riiklikult juhitavate projektide puhul peab Eesti majanduslikku võimekust vaatama terviklikult. Eesti riik ei suuda kalleid ja väga kalleid objekte üheaegselt ehitada,“ on Kübarsepp veendunud.

Seetõttu ootavad vabaerakondlased Jüri Rataselt selgeid ja sisulisi vastuseid küsimustele, kas ja milliseid kalkulatsioonivigu on idapiiri kavandamisel tehtud. Miks on hind alates 2015. aastast uute hinnangute puhul mitmekordselt tõusnud? Kes vastutab avalikust eksitanud kalkulatsioonivigade eest personaalselt ja poliitiliselt? Ühtlasi küsivad arupärijad Rataselt, milliseid alternatiivseid võimalusi on valitsus idapiiri ehitamisel arutanud. Millised on peamised sisulised argumendid valiku langetamisel kõige kallima variandi kasuks ja millega on tagatud selle täisfunktsionaalne toimimine?

Arvestades riiklike suurinvesteeringute rohkust, siis kuidas peab valitsus võimalikuks leida raha idapiiri väljaehitamiseks. Milliseid erinevaid alternatiive maksumuse vähendamiseks on kaalutud? Milliseid riigi muid kulusid kavatseb valitsus piirata, kui idapiiri hind koos ülalpidamiskuludega kerkib 320 miljoni euroni? Millise ajavahemiku jooksul alustatakse erinevate suurobjektide ehitust ja milline on nende üksikute objektide maksumus ning kuidas maandatakse idapiiri väljaehitamisega seotud riske? Kuidas valitsus kavatseb endale võetud kohustusi hiljem täita?

Kui 2015. aastal arvati, et idapiiri rajamine maksab 70 miljonit eurot, siis tänavu nimetas PPA summaks juba 250 miljonit eurot, mis tähendab mõne aastaga mitmekordset hinnatõusu. „Kas ja milliseid kalkulatsioonivigu on tehtud? Miks on hind 2015. aastast alates uute hinnangute puhul mitmekordselt tõusnud? Kes vastutab avalikust eksitanud kalkulatsioonivigade eest personaalselt ja poliitiliselt?“ küsivad vabaerakondlased arupärimises.

Tagasiside