Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liikmed esitasid haridus- ja teadusminister Mailis Repsile arupärimise, mis puudutab viipekeeletõlkide koolitamise lõpetamist Tartu Ülikoolis 2020. aastal. 2007. aasta keeleseaduse muudatusega anti viipekeelele riigikeelega võrdne staatus. Selle muudatusega said kuulmispuudega inimesed õiguse kasutada asjaajamisel ja õppetöös suhtluskeelena eesti keelt.

Seaduse täitmiseks alustati 2006. aastal Tartu Ülikoolis viipekeeletõlkide väljaõppega, mis rõõmustas ligikaudu 1500 viipekeelset kuulmispuudega isikut. Nüüdseks on selgunud, et Tartu Ülikool otsustas üliõpilaste vastuvõtu antud erialale lõpetada kaks aastat tagasi ja “Eesti viipekeeletõlgi” õppekava täielikult sulgeda 2020. aastal.

„Kuigi viipekeelsete kuulmispuudega inimeste osakaal Eesti rahvastikust on väike, on õppekava sulgemine siiski suureks probleemiks. Rahvusvahelistele näitajatele tuginedes on viipekeele tõlketeenuse tagamiseks vajalik tõlkide arv 10% viipekeelt kasutavate kurtide arvust. Eesti vajab kuni 150 viipekeeletõlki. Sihtasutuse ,,Kutsekoda” andmed ütlevad aga, et Eestis on 21 kutsetunnistusega ja 15 Tartu Ülikooli viipekeeletõlgi eriala diplomiga tõlki. Hetkel on üks tõlk neljakümne kurdi kohta, mis ei võimalda juba praegu täita seadustega pandud ülesandeid. Samal ajal on Soomes üks tõlk kahekümne kurdi kohta,“ toob Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige ja parlamendi sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm näite.

Viipekeele tõlkide õppekava sulgemise otsus ei ole kooskõlas Eesti põhiseadusega, mis ütleb, et puuetega inimesed on riigi erilise hoole all. Samuti ei ole sulgemise otsus kooskõlas ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooniga, töövõimereformi eesmärkidega ega 2013. aastal sõlmitud Tartu Ülikooli ning haridusministeeriumi vahelise kokkuleppega. Viimasega vastutab Tartu Ülikool eesti keele ja kultuuride õppekavagruppide eest, kuhu kuulub ka viipekeel ja viipekeeletõlgid.

„Postimehes on selle aasta suvel kahel korral kirjutatud viipekeeletõlkide väljaõppe lõpetamisest Tartu Ülikoolis ja selle tõttu halvenevast tõlketeenusest. Samuti vajadusest tuua kuulmispuudega isikud välja isolatsioonist ja kaasata igapäevaellu, aidata kaasa nende õppimisele, töötamisele ja kultuuris osalemisele. Kvaliteetne ja kattesaadav viipekeele tõlketeenus annab võimaluse olla täisväärtuslik ühiskonnaliige. Olla panustaja, mitte abisaaja rollis. Otsus lõpetada viipekeeletõlkide väljaõpe viib kuulmispuudega isikud taas isolatsiooni, millest väljarebimine on võtnud aastakümneid,“ muretseb Haukanõmm.

Seetõttu küsivadki vabaerakondlased haridusminister Mailis Repsilt, miks otsustas Tartu Ülikool sulgeda Eesti viipekeeletõlkide õppekava ja lõpetada tudengite vastuvõtmise alates 2016. aastast. Vabaerakonna riigikogu fraktsioon soovib teada, kuidas on Haridus- ja Teadusministeerium nimetatud otsustusse kaasatud.

„Kui Tartu Ülikool ei soovi ega leia võimalusi viipekeeletõlkide väljaõppe jätkamiseks, siis on riigi ja ennekõike Haridus- ja Teadusministeeriumi kohustus leida kõiki osapooli rahuldav lahendus, kus ja kuidas jätkata viipekeeletõlkide väljaõpet kõrghariduse tasemel. Kas ministeeriumil on olemas selge tegevuskava, kus ja millal jätkatakse viipekeeletõlkide õpetamisega kõrghariduse, mitte täiendõppe tasemel?“ pärivad vabaerakondlased. Ent kui praegu tegevuskava siiski puudub, siis millal on minister Repsi teada plaanis korraldada arutelu osapooltega, kuhu kuuluksid haridus- ja sotsiaalministeerium, kurtide kogukond, viipekeeletõlgid ja omavalitsused.

Tagasiside