Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Vabaerakonna riigikogu fraktsioon andis üle seaduseelnõu, mille eesmärk on Euroopa Liidu (EL) struktuurifondide raha parem kasutamine Eesti tervikliku ja tasakaalustatud arengu huvides. “Eesti on midagi palju enamat kui ainult Suur-Tallinn. Eesti on ka Kärdla ja Kunda, Vergi ja Võru,” ütleb eelnõu üle andnud Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel.

Vabaerakonna riigikogu fraktsioon andis üle seaduseelnõu, mille eesmärk on Euroopa Liidu (EL) struktuurifondide raha parem kasutamine Eesti tervikliku ja tasakaalustatud arengu huvides. “Eesti on midagi palju enamat kui ainult Suur-Tallinn. Eesti on ka Kärdla ja Kunda, Vergi ja Võru,” ütleb eelnõu üle andnud Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel.

 

Selleks tuleb valitsusel taotleda EL-ilt erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaks. „See võimaldab meil eurotoetuste tõhusamat kasutamist ja suurte sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamist Tallinna regiooni ja muu Eesti vahel. Nii on võimalik tugevdada Eesti majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, aidata kaasa kogu Eesti ühtlasemale arengule, eriti aga elukvaliteedi tõstmisele, ettevõtluskeskkonna parandamisele ja uute töökohtade loomisele maapiirkondades,“ rõhutas Herkel.

Kui Eesti ühines 2004. aastal EL-iga, oli Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) ühe elaniku kohta 32% EL-i keskmisest. 2016. aastaks oli see tõusnud 59%-ni. Sealjuures läheneb ostujõu standardilt Harjumaa keskmine SKT elaniku kohta 110%-ni, ülejäänud Eestil on see aga alla 60% EL-i keskmisest.

2016. aastal oli Eesti keskmine SKT elaniku kohta 16 035 eurot, ent Tallinnas oli see 26 462 eurot ja Põlvamaal kõigest 6628 eurot. Alates EL-i astumisest kuni praeguseni on üheteistkümnes Eesti maakonnas SKT inimese kohta hoopis kaugenenud Eesti keskmisest, neis maakondades toimub pigem taandareng. Eesti keskmist ületavad ainult Tallinn, Tartu ja Harjumaa.

„Eesti on alates 2004. aastast kasutanud EL-i struktuurifondide raha, kuid valitsus on selle kasutamisel olnud edukad üksnes Tallinna ja Tartu arendamisel. Piirkondi, kellele need toetused tegelikult mõeldud on, iseloomustab aga majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise asemel hoopis piirkondlike arenguerinevuste suurenemine. Vabaerakonna ettepanek on jagada Eesti kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel järgmiselt: majanduslikult enamarenenud Tallinna linn (või linnastu koos ümbritsevate omavalitsustega) ja muu Eesti. Rakendame edaspidi nendele piirkondadele määratud EL-i toetusi ka eraldi nende piirkondade arendamiseks,“ kutsub Vabaerakonna esimees Kaul Nurm riigikogulasi reaalse otsusega maapiirkondade olukorda parandama.

 

„Eesti omafinantseerimise kohustus tõuseb 45%-le, mis teeb EL-i toetuste kättesaadavuse võimalikuks ainult Tallinnas. EL-i toetuse kasutamine muutub kallimaks ühe miljardi euro võrra. Liidame seniste valitsuste olematu regionaalpoliitika tulemusel tekkinud kaks Eestit  taas üheks terveks Eestiks,“ ütles Nurm.

Tagasiside