Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Vabaerakonna saadikud esitasid peaminister Rõivasele kirjalikud küsimused seoses Eesti valmidusega ennetada ja tõrjuda ohtlikke eriolukordi ning nõudsid valitsuselt lisaraha andmist siseturvalisusele tulenevalt muutunud julgeolekukeskkonnast.

Vabaerakonna aseesimehe ja Riigikogu liikme Monika Haukanõmme sõnul on elu avatud Eestis tihedalt seotud meid ümbritsevaga, meie kodanike tapmine Prantsusmaal on otsene rünnak Eesti kui Euroopa ühise väärtusruumi osa vastu, kuid meie riigijuhid ja asutused ei pruugi tajuda uue olukorra tõsidust kui samal moel jätkatakse.

„Islamiradikaalid kasutavad hübriidsõja taktikat. Üksikründajad saavad inspiratsiooni ja infot, kuid ei pruugi olla terroristlike organisatsioonidega ühenduses. Ühiskonnaseisund on muutunud, me püüame elada oma rahulikku elu, aga samas viibime rindejoonel. Nüüd näeme raskerelvastusega politseinikke ka Tallinna lennujaamas. Arvestades senist kergemeelset suhtumist sisejulgeolekusse ja pidevat politseistruktuuri kärpimist, kahtlen, kas Eesti valitsus tajub lõpuni, mis olukorras me oleme,“ ütles Haukanõmm.

Tema sõnul on käes aeg kui tuleb teha selged valikud turvalisuse ja laristavate valimislubaduste vahel. „Aastatega õhemaks lihvitud siseturvalisus vajab lisaressurssi ja see pole enam läbirääkimise koht. Inimeste elu ja tervise kaitsmine on riigi üks põhilisi ülesandeid. PPA eelarve osakaal riigieelarves on õnnetud 1,97 protsenti. See pole terroriga tõsiselt võitleva NATO ja EL-i liikmesriigi, vaid justkui mõne pisikese ja tundmatu saareriigi suurima julgeolekuasutuse eelarve. Valitsus vastutab, kui tegemata jätmiste tõttu jäävad inimesed kaitseta,“ rõhutas Vabaerakonna saadik.

Vabaerakonna küsimused peaministrile:
1. Politsei võimekus. Kuidas suudab Eesti politsei reageerida väheste ressurssidega mis tahes Eesti osas toimuda võivale terroriaktile ning kas esmareageerijate ettevalmistus seda üldse võimaldab? Siseturvalisuse eest hoolitseva Politsei -ja Piirivalveameti eelarvemaht on 1,97% tänavusest riigieelarvest, mis ei kannata kriitikat. Vabatahtlike kaasamine on hea, kuid oleme jõudnud olukorda, kus ilma abipolitseiniketa patrullteenistus ei toimiks. Millal saab PPA küsitud 20 lisapatrulli, mis maksab asutuse juhi sõnul ca 6 miljonit eurot aastas, ning millal kasvavad siseturvalisuse püsikulud?
2. Ennetus. Kuidas on Eesti haridus-, sotsiaal- ja julgeolekuasutused valmis tegelema isikutega, kes kalduvad sotsiaalsete või muude probleemide tõttu ohtlikku radikalismi? Milline on meie ametkondade võimekus ja ressursid olukorra jälgimiseks? Kas ja kuidas antakse meie asutustele tuge ja nõu radikalismi ilmingute tuvastamiseks?
3. Koostöö. Kuidas on läbi töötatud operatiivne koostöö partnerriikidega kriisi toimumisel? Milliste jõududega ja kui kiiresti ollakse valmis meile appi tulema ja milliste jõududega meie saame appi minna? Muret teeb asjaolu, et kui Eesti saatis politseinikke appi Sloveeniasse, siis langes meie kiirreageerimis-võimekus koheselt, sest personali on vähe.

Lisainfo:
Monika Haukanõmm
Monika.Haukanomm@riigikogu.ee
56966326

Tagasiside