Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles Teenusmajanduskoja poolt väljakuulutatud mulluse parima ja halvima seaduse konkursi puhul, et väga vajalikud seadused on jäänud käiguta, aga halvim seadus on eluvõõras haldusreformi seadus, seda eriti kombinatsioonis nn. kahe tooli seadusega.

„Eesti demokraatiale oleks kasulik Vabaerakonna seaduseelnõu jõustumine, mis ei lase Riigikogu liikmetel samaaegselt kuuluda kohalikesse volikogudesse, sest nii tõrjutakse kohalikke liidreid ja sekkutakse parlamendisaadiku positsioonilt kohalikesse asjadesse. Me ei võtaks kelleltki õigust kandideerida, kuid põhimõte peaks olema, et saades uue mandaadi volikogu liikmena, tuleb selle teostamiseks Riigikogu mandaadist loobuda,“ kirjeldas Herkel.

„Kahjuks see eelnõu tapeti, sest suurerakondade võimu tsentraliseerimise soov püsib suurena. Legaalsed peibutuspardid ei ole paremad kui illegaalsed,“ lisas ta. Samuti tõi ta välja, et ilma pikema jututa on maha hääletatud ka teine Vabaerakonna eelnõu, mis tugevdaks Eesti demokraatiat – avatud nimekirjad kohalikel valimistel, mis suurendaks valijahääle tähtsust, andes eelise tugevamatele kandidaatidele.

Vabaerakonna esimees on veendunud, et haldusreformi seadus on halvim seadusloome näide 2016. aastal, sest seda menetleti Riigikogus kiirustades ning vaatamata reformi erakordsele keerulisusele ei võetud kohalike omavalitsuste ja ekspertide, samuti opositsiooni kuuluvate Riigikogu saadikute tehtud märkusi kuulda.

„Tulemuseks on eluvõõras haldusreform, mis on kinni matemaatilistes rehkendustes. Kohalike kogukondade ja paikkondliku identiteedi kaitseklauslina mõeldud osavaldade ideele ei antud tõhusat seadusandlikku katet, haldusterritoriaalsele reformile seati eluvõõrad elanike miinimumarvu ja muud kriteeriumid ja erandite menetlemise mehhanism tehti väga jäigaks. Halbu liitumisi esitletakse volikogude vaba tahtena, unustades, et volikogude otsuseid juhtis riiklik piits (kriteeriumid, eeskätt 5000 elanikku) ning präänik (rahalised boonused). Siiani on selge lahenduseta riiklike ja omavalitsuslike ülesannete eristamine ja sellega seotud finantsküsimused,“ lõpetas Herkel.

Lisainfo:
Andres Herkel
Andres.Herkel@riigikogu.ee
5056540

Tagasiside