Riigikogu põhiseaduskomisjon lükkas täna tagasi Vabaerakonna muudatusettepanekud Riigikogu valimise seadusele, mis muudaks kompensatsioonimandaatide jagamise sõltuvaks kandidaatide poolt saadud häälte hulgast (nn. avatud nimekirja põhimõte, kus kompensatsioonimandaadi saab esimesena see kandidaat, kes on kogunud oma valimisringkonna lihtkvoodist enima häälteprotsendi).

Samuti tegi komisjon ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi Vabaerakonna eelnõu, millega sooviti sarnane põhimõte sisse viia ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusesse. Praegu on ainsa omavalitsusena ülelinnaline nimekiri ja kompensatsioonimandaadid kasutusel Tallinnas, kus on kokku kaheksa valimisringkonda. Edaspidi on võimalik sarnase praktika laienemine ka teistele suurematele omavalitsustele. Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme Jüri Adamsi arvates peaks Tartus moodustama erinevaid valimisringkondi, sest 49 mandaadi jagamine ühes valimisringkonnas moonutab proportsionaalse valimissüsteemi mõtet.

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul ei üllatanud teda Keskerakonna ja Reformierakonna vastuseis. „Nemad on alati seljad kokku pannud, kui teised tahavad mandaatide saamise panna otsesõltuvusse valija tahtest ehk saadud häälte kaalust. Hoopis üllatavam on sotsiaaldemokraatide ja IRL-i vedelus, sest nemad on avatud nimekirjade põhimõtet varemalt toetanud,“ ütles Herkel.

Eelmise aasta mais läbis Riigikogus esimese lugemise Vabaerakonna eelnõu, mis nägi ette avatud nimekirjade kehtestamise Riigikogu valimistel. „Toona jäi mulje, et seda põhimõtet ei vaidlusta keegi, kuid mida aeg edasi, seda ilmsemaks muutus põhiseaduskomisjoni soov see eelnõu lauasahtlisse jätta ja mitte kunagi teisele lugemisele viia,“ ütles Herkel. „Tegime oma muudatusettepanekud ning sama põhimõtte laiendamise kohalikele valimistele just selleks, et aru saada, milline on teiste erakondade tegelik poliitiline tahe,“ ütles Herkel.

Vabaerakonna esimehe sõnul on neli kartellierakonda ehk Keskerakond, Reformierakond, SDE ja IRL sellega langetanud maskid ning paljastanud oma tegeliku palge. „Kõik katsed muuta poliitiline süsteem avatumaks ja valijate tahet arvestavamaks põrkuvad vastu soovimatust tegelikke muutusi esile kutsuda,“ ütles Herkel.

Vabaerakond juhib tähelepanu tõigale, et kui valimisseaduses muudatusi ei tehta, jääb kehtima võimalus, et tagatoapoliitikaga viiakse Tallinna volikokku kasvõi null isiklikku häält saanud kandidaat. Praegu on väikseima häälte arvuga volikogu liige Tallinnas keskerakondlane Daisy Järva (13).

Lisainfo:
Andres Herkel
5056540
[email protected]