Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni ja parlamendi rahanduskomisjoni liige, tööstur Enn Meri ütleb tööandjate manifesti kommenteerides, et Eesti haridussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et inimene peab õppida saama seda, mida ise tahab.

„Ei arvestata majanduse ega riigi vajadustega. See toob mõnedele erialadel kaasa teatud spetsialistide ületootmist, ent vastupidist olukorda teistel erialadel. Eestis alahinnatakse kutseharidust ja ülehinnatakse kõrgharidust. Paljude vanemate meelest peaks nende lapsed omandama kõrghariduse, ükskõik mis alal ja saama diplomi ükskõik millisest koolist. Halvemal juhul koolitame inimesi, kes enda erialal Eestis tööd ei leia, misjärel lähevad kas välismaale tööle või koolitavad ennast ümber mõneks teiseks spetsialistiks. Ja seda taas valdavalt riigi raha eest,“ sõnab Meri.

Meri pakub selliste olukordade vältimiseks ka mitmeid lahendusi. „Riik ja erasektor teevad koos koolitusplaane, mis orienteeruvalt paneb paika, millist laadi väljaõpet on vaja järgmise viie aasta perioodil ja kui suures ulatuses. Nende vajaduste järgi jagatakse haridussüsteemi ressursse ja määratakse õppekohti. Hariduse dubleerimist, näiteks erinevate kõrgkoolide vahel, välditakse. Koolitus- ja elamiskulude katmiseks õppimisajal luuakse õppelaenusüsteem. Õppelaen peab olema küllaltki suur, et üliõpilastele pole vaja töötada õppimise ajal. Õppelaen makstakse tagasi 25 aasta jooksul ja laenu intress võiks olla Euribor + 1 %. Mõnede eriti kulukate valdkondade (arstiteadus, lennundus) üliõpilaste õppelaenust kantakse osa maha, kui nad on töötanud pärast kõrgkooli lõpetamist vähemalt viis aastat Eestis,“ loetleb Meri võimalikke variante, kuidas muuta Eesti haridussüsteem tööandjate jaoks paindlikumaks.

Samuti muretseb Meri noorte tööharjumuste pärast. „Noored tahaksid suviti töötada, aga töökaitseseadused piiravad noorte inimeste tööaega. Need tuleks üle vaadata. Noore inimese enda jaoks oleks kasulik töölkäimist harjutada,“ on Meri veendunud.