Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige, parlamendi põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams ütles riigikogu suures saalis toimunud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse esimesel lugemisel, et tegemist on taasiseseisvunud Eesti suurima valitsemise ja seadusloome haltuuraga.

„See ei ole selle riigikogu koosseisus esimene taoline lugu. Selle koosseisu algusaegadel oli meie ees kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu, kus taheti muuta 53 seaduse teksti. Kõne all olevas eelnõus tehakse ettepanek muuta 130 seaduse teksti. See on rekord. Midagi sellist ei ole Eesti riigikogude ajaloos kunagi varem olnud,“ kõneles Adams.

Adamsi sõnul on isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõus kolme tüüpi probleeme. Osa muudatusi on triviaalsed. „Need muudavad seaduste teksti kohtades, mis on ajalooliselt sinna kujunenud veel aegadel, kui mingisuguseid isikuandmete kaitse direktiive ja vastavaid seadusi ei olnud. Mõistlik oleks need seaduste osad hoopis tühistada ja anda töö korraldamise volitusnormid kas siis vastava ministeeriumi ministrile või siis Andmekaitse inspektsioonile. Justiitsminister Urmas Reinsalu on riigikogus käinud korduvalt rääkimas, kui hädasti on vaja Eestis mitteoluliste seaduste muudatuste tootmise mahtu vähendada. Praegusel hetkel näeme, et tema ministeerium ja tema ise käituvad sellele üleskutsele risti vastupidiselt,“ kritiseeris Adams.

Eelnõus on pakutud mitmekümne seaduse mahukaid muudatusi, mille sisu üle ei ole kompetentne otsustama põhiseaduskomisjon. „Praegu aga püüavad mitmed valitsusasutused läbi suruda endale meelepäraseid muudatusi minnes mööda vastavatest teemakomisjonidest, mis peaks nendega eraldi ja põhjalikult tegelema. Niisugused on näiteks relvaseaduse, tervishoiuteenuse seaduse, politsei- ja piirivalveseaduse jt. muutmise ettepanekud,“ ütles Adams.

Kolmas rühm on eelnõus esinevad kurioosumid. „Ministeeriumid on eelnõusse sisse poetanud asju, millel ei ole isikuandmete kaitsega absoluutselt midagi ühist. Üks on § 37, kus muudetakse keskkonnatasusid – keskkonnatasude seadus. Sellel ei ole midagi ühist isikuandmete kaitsega. Siis on § 99, ruumiandmete seadus, millel samuti ei eelnõuga vähimatki ühist. Ja võib-olla kõige suurem kurioosum, nimelt selle seaduseelnõu viimase paragrahviga, 130, tühistatakse kehtiv üleliigse laovaru tasu seadus. Ka sellel loomulikult ei ole mitte midagi ühist. V õib-olla on seda vaja tühistada, võib-olla ei ole seda mitte, igatahes põhiseaduskomisjoni liikmena ma ei ole minu asi seda otsustada,“ nentis Adams.

Õiguskantsler Ülle Madise kritiseeris 18. septembril riigikogus oma aastaülevaadet tutvustades teravalt Eestis vohavat ülemäärast õigusloomet. “Möödunud aastal muutus võimatuks mööda vaadata erakordselt jultunud sõnade ja tegude lahknemisest õigusloomepoliitikas. Õiguskorda kirjutatakse nüüd juba teadlikult segasemaks. Paratamatult hakkad küsima, kas juristidel hakkab leib kuidagi õhukeseks jääma või mis on juhtunud,” märkis õiguskantsler.

Tagasiside