Urmas Klaas: kvaliteedireform kõrghariduses tagab tööturul paremad palgad
Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul on kõrgharidusreformi kolm peamist eesmärki: kõrghariduse kvaliteedi tõus, parema juurdepääsu tagamine kõrgharidusele ja kõrgkoolilõpetajate läbilöögivõime suurendamine tööturul.
„Täna parlamendi heakskiidu saanud ülikooliseadus kindlustab motiveeritud ja akadeemiliselt võimekale tudengile kõrghariduse maksumaksja kulul. Õppekulude kandmine või sellest vabastamine on seotud otseselt üliõpilase enda panusega. Samas on tudengil võimalik eksameid teha ja ainepunkte koguda semestrite lõikes paindlikumalt. Kui tudeng kogub näiteks 30 ainepunkti asemel semestris 28, siis on ülikoolidel õigus, aga mitte kohustus nõuda tudengilt kogumata jäänud punktide eest tasu,’’ ütles Klaas.
Klaasi sõnul peab iga õpilane ülikooli astumiseks täitma üldised vastuvõtutingimused. „Muudatus on see, et kõrgkooli sisseastumiseks sätestab eelnõu üldnormina lävendipõhise vastuvõtu, lävendi kehtestavad ülikoolid. Uuenduseks on ka see, et akadeemilise puhkuse ajal tohib osaleda õppetöös ja kuulata loenguid, samas eksamite sooritamine peab toimuma õppetöö korralisel ajal,’’ lausus parlamendisaadik.
Kultuurikomisjoni esimees tõstab esile ka seda, et eraraha kõrgharidusest ei tõrjuta. Ettevõtetel ja eraisikutel jääb õigus taotleda õppekava avamist ja õppekohtade loomist. Siit tekib tihedam side tööturuga, mis tähendab, et kõrgkoolidel on võimalik kiiremini reageerida tööturu vajadustele.
„Samas kontekstis ülikooliseadusega käsitleme ka uut stipendiumite ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi, mis on täna haridus- ja teadusministeeriumis välja töötatud ja lähiajal jõudmas Riigikogusse,’’ lisas Urmas Klaas.
Seadusloome protsessi kaasati kõik erinevad osapooled ning arvesse võeti suurt osa tehtud ettepanekutest. Ülikooliseadus jõustub 1. jaanuaril 2013 ja kehtib üliõpilastele, kes immatrikuleeritakse 2013/2014 õppeaastal.