Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Reformierakonna saadikud Urve Tiidus ja Kalle Laanet esitasid Riigikogus majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile arupärimise seoses parvlaevaliiklusega Hiiumaaga.

„Arupärimine on ajendatud lihtsast tõigast, et hiidlaste seas on taas rahulolematust parvlaevaliiklusega. Saarel elavate aktiivsete ja ettevõtlike inimeste jaoks on talvine graafik osutunud tööpäevadel liiga hõredaks. Kummaski suunas tehakse tööpäevadel viis reisi päevas. Isegi kui madalhooajal on inimesi laevasalongis pealtnäha vähe, oli näiteks pühapäeval 13.01.19 õhtul mitmele reisile nädala alguse tööpäevadel Rohukülast Heltermaale ja vastupidi suurematele sõidukitele ja veostele pileti broneerimise võimalus null,“ selgitas Tiidus arupärimise põhjust.

„Viie reisi praktika sai alguse alles eelmise aasta jaanuaris. Hiiumaa vald on väljendanud ettevõtjate ja kogukonna ootust tihedamale graafikule mitmel korral, viimati möödunud aasta novembris vastutavale ministeeriumile ja Maanteeametile kirju saates. Varasemalt on olnud vastastikust mõistmist väljendavaid kohtumisi, kuid reise juurde pole tulnud. Vastutavate osapoolte selgitustes on kõlanud navigatsioonitingimuste keerukus talvel ja dotatsiooni küsimused,“ lisas Laanet.

„Mitteametlikel andmetel dotatsiooni puudust ei olegi. Kahel eelmisel aastal on dotatsiooni väidetavalt ülegi jäänud,“ oli Tiidus nõutu.

Sellest tulenevalt esitati ministrile järgmised küsimused:

1. Minister ei koosta parvlaeva graafikuid ja seepärast ei saa Teile otseselt pahaks panna, et hiidlased pole talvise graafikuga rahul. Küll olete vastanud kohaliku omavalitsuse esindajatele, et harvemal graafikul on oma põhjendused, neid täpsemalt selgitamata. Mille taha on takerdunud saare rahva soov, et parvlaeva graafikus oleks 12 reisi tööpäevadel ( kuus reisi Heltermaa – Rohuküla suunal ja kuus reisi Rohuküla- Heltermaa suunal).
2. Millal ja kellega räägiti läbi hõredama parvlaevagraafiku rakendamine?
3. Probleemide lahendamisel on erinevaid stiile. Reageerimine alles peale probleemide tekkimist on üks variant. Kõige tulemuslikum on siiski ennetav ehk proaktiivne stiil, st. probleeme ei lasta tekkidagi. Mida on vaja, et Eesti suuruselt teise saare ühendus mandriga toimiks laitmatult ka kehvemate navigatsioonitingimustega hooajal?
4. Väidetavalt on kahe reisi võrra tihedama graafiku hind talvisel hooajal ca 60000 eurot. Tegelikult oli võimalus riigieelarve II ja III lugemise vahel muudatusettepanek teha. Olgugi, et tihedas konkurentsis katuserahadega. Mida on vaja, et kujuneks hiidlasi rahuldav laevagraafik? Laevafirma ja laevad saavad ju hakkama.
5. Kuidas hindate ministeeriumi ja Maanteeameti koostööd selle teema senisel lahendamisel? Kas graafiku tegemise õiguse ja vastutuse andmine kohalikule omavalitsusele oleks võimalik probleemi lahendus?
6. Kunagi saadi Nobeli preemia ratsionaalsete ootuste teooria eest. Kas hiidlaste ja saare külaliste ootused on ratsionaalsed või võib neile ette heita liigseid ootusi parvalaeva ühenduste toimimise suhtes?

Tagasiside