Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ütles täna parlamendis, et kaasaegsele infotehnoloogilisele platvormile koondatud biomeetrilised isikuandmed on tänapäeval Euroopa riikides normiks.

“Kui me hoolime riigi julgeolekust, turvalisusest, avalikust korrast, kuritegude kiirest avastamisest, siis ilma sellise andmdekoguta tänapäeval ei saa,” põhjendas Kivimägi biomeetriliste andmete andmekogu ABIS loomist.

Põhiseaduskomisjoni esimehe sõnul muudab andmekogu andmete hoidmist turvalisemaks. “Miks on sellega kiire? Vaid kaks põhjust: turvalisus ja kogutud andmete säilimine. Täna on biomeetria andmeid sisalduvates andmekogudes koos nii biomeetria kui biograafiandmed ja kui sealt peaks tekkima mingi infoleke, siis on see suur probleem,” ütles Kivimägi. Tema sõnul koondatakse ABIS-esse üksnes biomeetriaandmed. “Biograafiaandmed sinna ei lähe, need on teistes andmekogudes. Siit saab teha lihtsa järelduse: kui tekib mingi leke ABISe andmebaasist, mis on äärmiselt ebatõenäoline, siis öelge, mida teha sõrmejälgedega, kui ma ei tea kellele need kuuluvad? Turvalisus kasvab kordades.”

Kivimägi viitas ka asjaolule, et kriminaalmenetluste raames kogutud kurjategijate biomeetria andmekogu ehk AFIS, on kokku kukkumise äärel. “See on kuude kui mitte nädalate küsimus. Tehnoloogiline lahendus on üleeilne päev. Kelle huvides on, et kriminaalide sõrmejälgede andmekogu kaob? See on kurjategijate huvides.”

Lõpetuseks sõnas Kivimägi, et ABISe suurimad vastased täna on need, kes selle sünnitasid. “13. oktoober 2020 ja 11. jaanuar 2021. Kuupäevad, mil kaks siseministrit, Mart Helme ja Alar Laneman, saatsid samasisulise eelnõu kooskõlastusringile. Tänan neid selle eest, et nad selle algatasid ja seda toetasid. Kummaline on vaid see, et istekohaga muutus ka seisukoht,” märkis Kivimägi.

“Mina tahan elada riigis, kus avalik kord ja riigi julgeolek on kaitstud. Mina tahan elada riigis, kus on turvaline ja kus kurjategijatel pole asu. Jah ma tahan elada riigis, kus minu privaatseid isikuandmeid ei kuritarvitata ega üldjuhul kasutada muul eesmärgil kui see, milleks nad koguti: isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. Siin pole põhjust paanikaks. On vaid üks erand: rasked kuriteod ja prokuröri loal. Ent kui on midagi, millega kindlustunnet veelgi tõsta, oleme avatud,” lõpetas Kivimägi.

Tagasiside