Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

„Reformierakond töötab selle nimel, et leida kiirelt lahendused lõpptarbija energiahindade alla toomiseks. Peame tegutsema targalt ja otsustavalt, et saavutada edu. Eestil on võimalus anda globaalse kliimakriisi lahendamisele oma panus ning kasvatada seeläbi oma majandust,“ ütles Riigikogu liige Timo Suslov täna parlamendis toimunud oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelul selle üle, kuidas energiasõjas võidukas olla.

Suslov rääkis, et eesolev talv tuleb keeruline ning aitamaks kodutarbijatel ja ettevõtetel paremini toime tulla, on valitsus loonud terve rea meetmeid. „Kodutarbijatele loodi juba kütteperioodi alguses võimalus osta järgneval neljal aastal elektrit reguleeritud hinnaga ehk börsiväliselt ja universaalteenuse raames. Laiendasime seda ka väiksematele ettevõtetele ja kolmandale sektorile ning kohalikele omavalitsustele. Lisaks rakendus kodutarbijatele oktoobri algusest kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvetele, mis jätab inimestele sel talvel kätte täiendavad 200 miljonit eurot,“ selgitas Suslov.
 
Ta tõi välja, et universaalteenuse valinud kodutarbijatel olid oktoobrikuu elektriarved koos oktoobris kehtima hakanud kompensatsiooniga tavapärasest kolmandiku võrra väiksemad.
 
„Ehkki riiklikud abimeetmed annavad meie inimestele ja ettevõtetele meelerahu, peame jälgima ka oma energiatarbimist ja mõtlema, kuidas energiat rohkem kokku hoida. Samuti ei tohi unustada, et riigipoolsed toetused on küll abiks, kuid need on ajutised. Sestap ei tohi me seda kriisi raisku lasta. Praegu on aeg tegutseda targalt ja teha energeetikas muutus, mis tagab energiasõltuvuse meie piirkonnas ning muudab lõpphinna tarbija jaoks soodsamaks,” toonitas Suslov.
 
Lahendustest rääkides sõnas ta, et julgeoleku seisukohalt on parimaks lahenduseks hajus energiatootmine. „Seda on võimalik rakendada laialdase tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtuga nii maismaal kui merel ning tööd tuleb teha salvestustehnoloogia arendamisel. Energia salvestamine on olulisem kui seni arvatud ning vajab prioriteetset tegutsemist koos taastuvenergia tootmise eesmärkide suurendamisega, mis tagaks küllaldase varustuskindluse tulevikus,“ rääkis Suslov.
 
Taastuvenergeetika projektidest peavad tema hinnangul saama ülekaaluka avaliku huvi objektid. „Selle muudatuse eesmärk on, et Eestile oluliste projektide menetlused saaks asukohavalikust kuni ehitusega alustamiseks vajalike lubade hankimiseni tehtud maksimaalselt kahe aasta jooksul,“ märkis Suslov.
 
Samuti oleks Suslovi hinnangul mõistlik koostada tähtsate projektide nimekiri nii suurenergeetika kui salvestamise osas. „Nende elluviimiseks tuleks luua nn roheline koridor eesmärgiga hõlbustada taastuvenergia võimsuste rajamist ja saavutada täielik energiasõltumatus hiljemalt aastaks 2030,“ lisas ta.
Tagasiside