Kuueteistkümne Euroopa riigi rahvusparlamentide saadikud saatsid avaliku kirja vangistatud Birma demokraatliku liikumise juhile Aung San Suu Kyi’le sünnipäevaks. Täna 65-aastaseks saav Aung San Suu Kyi on suurem osa viimasest kahekümnest aastast olnud koduarestis.

„Hoolimata pikast vangistusest, pidevast võimudepoolsest survest ja kõikide kontaktide hävitamisest välismaailmaga jätkab Aung San Suu Kyi võitlust demokraatia ja inimõiguste eest,“ ütles Riigikogu Birma toetusgrupi juht Silver Meikar. „Vahel kajab vaikiv sirgeselgsus kõvast karjumisest valjemalt ja kaugemale.“

Aung San Suu Kyi juhitud erakond National Leage for Democracy (NLD) võitis 1990. aasta valimisel 82% häältest, kuid võimu üleandmise asemel arreteeris sõjaväeline hunta nende liidrid ning keelustas opositsioonilised liikumised.

„Birma sõjaväeline režiim teeb julmuses oma enda rahva vastu silmad ette Kuubale, rääkimata Valgevenest,“ ütles Meikar. „Valdav enamik 47 miljonist birmalasest elab juba aastakümneid näljas, vaesuses ja hirmus.“

ÜRO, Euroopa Parlament ja teised rahvusvahelised organisatsioonid on korduvalt mõistnud hukka Birma hunta massilised inimõiguste rikkumised. Birmas on ligi 2200 poliitvangi, vähemalt 70 000 lapssõdurit ja laialt levinud tööorjus, rääkimata vaba meedia, ausate valimiste või kodanikevabaduste puudumisest.

Meikari sõnul suutsid 1988. aastal alanud massimeeleavaldused Birmas kaasa tuua ausad valimised, kuid nende järel ei saabunud kahjuks vabadust, vaid veelgi suurem rõhumine. „Võimu kaotamise hirmus muutis hunta riigi maapealseks põrguks, kus iga teisitimõtlejat ootab heal juhul „vaid“ piinamine ja vangla“.

Pärast kahtekümmet aastat korraldab hunta Birmas taas kord valimised, kuid opositsioonipartei NLD on keelatud ning kogu valimisprotsess on farss. „Need valimised ei ole vabad,“ ütles avalikus pöördumises Euroopa Parlamendi liige Raul Romeva. „Kogu valimisteprotsessi eesmärk on tagada võim samale poliitilisele ja ärilisele eliidile, et nad saaksid jätkata riigi paljaksvarastamist.“

Silver Meikari sõnul ei saa Eesti otseselt mõjutada Birma diktaatorlikku režiimi, kuid saab seda teha läbi Euroopa Liidu. „Mitte ainult Euroopa Liit, vaid kogu läänemaailm peab esmalt omama ühist strateegiat, kuidas aidata 47 miljonit rõhumise all elavat birmalast,“ ütles Meikar. „ Muutuste saavutamiseks tuleb survet avaldada mitte ainult Birma türanniale, vaid ka tema naabritele – Hiinale, Taile ja Indiale.“

Meikari sõnul saavad Birma hunta vastu kehtestatud sanktsioonid olla efektiivsed vaid siis, kui neid rakendavad ka need riigid, kes täna kõige enam selle režiimiga ärikontaktides on. „Eelkõige on küsimus Hiina Rahvavabariigis,“ ütles Meikar. „Maailma võimsamate sekka jõudnud riik ei või vastutusest kõrvale hiilida ja mitte hoolida sellest, mis toimub tema vahetus naabruses.“

Meikari sõnul on Hiina investeeringud ja poliitiline toetus peamiseks põhjuseks, miks ikka veel püsib mitte ainult Birma vägivaldne režiim, vaid ka Põhja-Korea ja mitmete Aafrika riikide türannia. „Eesti ja laiemalt kõigi demokraatlike riikide eesmärk on ühiselt sundida Hiina Rahvavabariiki võtma osa inimväärsema maailma kujundamisest,“ ütles Meikar. „Birma hunta kuritegude vastu väljaastumine aitaks kindlasti kaasa Hiina maine paranemisele maailmas.“

Euroopa rahvusparlamentide Birma toetusgrupp asutati 2008. aasta juunis ja selle eesmärk on toetada inimõiguste ja demokraatia kujunemist Birmas. Sellel on üle 160 liikme 16 parlamendist.

 

Tagasiside