Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tänasel riigikogu istungil moodustati inimese- ja keskkonnavaheliste suhetega tegelemiseks toetusrühm nimega „Elusamus“. Toetusrühma kokkukutsuja, Reformierakonna fraktsiooni liikme Annely Akkermanni sõnul on toetusrühma eesmärk koondada neid Riigikogu liikmeid, kes muretsevad ökosüsteemi tasakaalu pärast ning tahavad tegeleda keskkonnast ressursside ammutamise, kasutamise ning taaskasutamisega nii, et ökosüsteem ei kahjustuks liigselt.

Sõna „elusamus“ mõtles välja Uku Masing, selgitades seda järgnevalt: „Inimese ehk mõistliku olendi eluülesandeks ehk elu mõtteks võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest. See tähendab, et elu mõte on elu enda kvaliteedis“. „Bioloog ja semiootik Kalevi Kull on öelnud, et mitu sajandit kestnud uusaja eripäraks oli inimeste eraldiseismine loodusest. Ökoloogia ja kommunikatsiooniajastu tulekuga on uusaeg tema sõnul otsa saanud, sellest aga tuleneb, et riik ei ole enam inimeste riik, vaid ökosüsteem,“ selgitab Akkermann sõna „elusamus“ tähendust.

„See toetusrühm tegeleb majanduslikult primaarsektori valdkonnaga, mis puudutab loodusressursside kasutamist ning ökosüsteemide kaitset. Kui eelnõud ja poliitikadokumendid nendes valdkondades jagunevad Riigikogu keskkonna-, majandus- ja maaelukomisjoni vahel, siis Elusamus toetusrühmas soovime koondada nende valdkondade vastu huvi tundjaid,“ sõnab Akkermann.

Toetusrühma eesmärkideks on mahepõllumajanduse edenemine ja elurikkuse säilimine, aga ka taastuvenergia tootmise suurendamine ning ringmajanduse, kord kaevandatud materjalide aina uus kasutamine. Selleks loodetakse teha koostööd Eestimaa Looduse Fondiga, mahetoidu- ja taastuvenergiatootjatega ning taaskasutusorganisatsioonidega, samuti nende valdkondade teadlastega.

Toetusrühma esimeheks valiti Annely Akkermann. Toetusrühma kuuluvad veel Yoko Alender, Eerik-Niiles Kross, Keit Pentus-Rosimannus, Johannes Kert ja Kristina Šmigun-Vähi.

Tagasiside