Reformierakonna saadikurühm Riigikogus kohtus täna Eesti Geenivaramu direktori professor Andres Metspaluga.

Professor Metspalu esitas Reformierakonna parlamendisaadikutele visiooni personaalse meditsiini rakendamise võimalustest Eestis aastatel 2014-2020. Näiteks võiks luua Eesti populatsiooni spetsiifilise geenikiibi. Selleks tuleks analüüsida vabatahtlikke vanuses 35-65-aastat, keda võiks arvestuslikult tulla 450 000.

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu on loonud Eestile populatsioonipõhise biopanga – Eesti rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogu, kuhu kuulub ligi 5% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Riik on hoolitsenud selle eest, et meil on e-tervis, digilugu ja pildipank, digiretsept, digiallkiri ja ID-kaart – see kõik kokku on maailmas üsna unikaalne. Nüüd tuleks astuda järgmine samm. Personaalse meditsiini rakendamiseks on Metspalu sõnul Eestis olemas tugevad arstid ja motiveeritud õed.

Metspalu sõnul tekib geenikiibi loomise järel võimalus kasutada seda haiguste diagnoosimisel, ennetamisel ja ravimisel. Arstidele on loodud üks uus ja täiendav instrument haigete diagnoosimiseks ja raviks, ainult selle erinevusega, et geeniandmed on ainukesed, mis võimaldavad haigusriske ja ravimsobivust ning doosi prognoosida ja mida aeg edasi, seda täpsemalt.

„Nagu öeldud – meil on olemas geenianalüüsi tehnoloogiad ja inimesed, kes oskavad neid kasutada ning tulemusi analüüsida,“ rääkis Metspalu osutades, et geenivaramu andmed võiksid juba lähiaastatel jõuda igapäevameditsiini ja võimaldaksid inimestele anda personaalseid nõuandeid, et geneetiliselt tuvastatud terviseriske maandada. Tervelt elatud aastate arv tõuseb, inimesed on vähem haiged, panustavad majandusse ja ühiskonda.

„Sellise programmi rakendamine võiks olla Eesti üks järgmisi rahvuslikke eesmärke. Selline nagu oli NATO ja Euroopa Liiduga liitumine. Selline eesmärk, mis parandaks kõigi inimeste elukvaliteeti ja eluiga ning mille järgi Eestit kogu maailmas tuntakse,“ märkis Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas kohtumise järel.