Reformierakonna fraktsioon esitas peaministrile arupärimise aktsiisipoliitika kohta
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon pärib peaminister Jüri Rataselt aru, miks tema valitsus ei tegele piirikaubanduse piiramise ja aktsiisipoliitikaga.
„Rahandusministeeriumi 13. augusti pressiteates on ülevaade käesoleva aasta poolaasta maksulaekumisest, millest selgub, et 2018. aasta I poolaastaga on laekunud eelarvesse planeeritud alkoholiaktsiisist 35,8%, tubakaaktsiisist 41,9% ning kütuseaktsiisist 44,2%. Võrdluseks 2016. aastal, laekus poole aastaga oluliselt enam: 51,6% planeeritud alkoholiaktsiisist, 52,6% tubakaaktsiisist ja 48,8% kütuseaktsiisist. Lihtne võrdlus näitab, et selle aasta maksulaekumised on planeerituga võrreldes oluliselt kehvemad ja riigieelarvesse laekumised jäävad väiksemaks riigieelarvesse planeeritust,“ andis majanduskomisjoni liige Maris Lauri ülevaate.
„Oktoobris 2016 soovis Keskerakonna fraktsioon teada, kas valitsus ikka kooskõlastab naabritega aktsiisimäärasid. Keskerakonna fraktsioon oli siis kindlal seisukohal, et aktsiisipoliitika kujundamisel peab arvestama ka naabrite aktsiisipoliitikaga. Vaid siis täidavad aktsiisimäärad oma eesmärki ning oleksid tõhusad,“ tuletas Lauri meelde.
„21. augustil toimus Eesti ja Läti valitsuste ühisistung, kus peaminister Jüri Ratase sõnul alkoholipoliitikaga seotud küsimusi ei arutatud. Pressikonverentsil oli Ratas seisukohal, et iga riik teeb ise oma aktsiisipoliitikat,” märkis Lauri.
„Nagu andmed osutavad, oli 2016. aasta riigieelarve maksulaekumised ja kulud planeeritud vastavalt võimalustele ja reaalsetele oludele, mida ei saa öelda 2018. aasta kohta. Kehtivad aktsiisimäärad on võrreldes naabritega liiga kõrged, ja ka ka üle Eesti elanike taluvusläve. Praegune Keskerakonna juhitav valitsus aktsiisipoliitikas viga ei tunnista ja pole toetanud Riigikogus kahel korral Reformierakonna poolt esitatud aktsiisimäärade vähendamise ettepanekuid toetanud. Vastupidi aktsiisimäärad kasvasid sellel aastal ja kasvavad ka tulevikus,“ lisas Lauri.
„Kui 2016. aastal oli Keskerakond mures kütuseaktsiisi määra üle ning selle üle, et Eesti transpordiettevõtted tangivad kütust Eesti asemel Lätis, siis nüüd seda murelikkust näha pole, millest järeldub, et kogu Keskerakonna kahe aasta tagune murelikkus oli näiline ja tänavune ühekordne aktsiisimäära langetus pole andnud tulemusi. 21. augusti Päevalehes ilmunud lugu kinnitab, et ettevõtted ostavad endiselt kütuse Lätist. Meil on tõsine kahtlus, et valitsusel pole plaani või tahet lõpetada selline piirikaubandus. Muutused võrreldes 2016. aastaga on toimunud, aga halvemuse suunas – transpordifirmadele on lisandunud ka kodumajapidamised, kes käivad kaupa ostmas Lätis,“ oli Lauri murelik.
„Kuna asjad on võrreldes 2016. aastaga läinud halvemaks, aga Keskerakond ja küsimused esitanud Kadri Simson on vahepeal saanud valitsusse, küsime peaministrilt samad küsimused. Meie eesmärgiks on aru saada, miks lubab Keskerakond opositsioonis olles üht, aga valitsusse sattudes teeb teisiti,“ soovib Lauri teada.
1) Kui palju on kehtivad aktsiisimäärad Eestis kõrgemad kui Lätis? Kui palju on selline aktsiisierinevus toonud tööd juurde Maksu- ja Tolliametile võitluses musta turu ja salakaubandusega?
2) Kui suur on Eesti maksutulu kaotus kasvanud aktsiisidest ja piirikaubandusest?
3) Kas Teie hinnangul on järsult kasvanud piirikaubanduse Eesti jaoks probleem ja kui on, siis kuidas kavatsete sellega tegeleda?
4) Miks te loobusite Eesti ja Läti valitsuste ühisistungil aktsiiside teemalisest vestlusest? Miks Teie hinnangul ei pea aktsiisipoliitika kujundamisel naabritega arvestama ja kas on teada kui palju on naabritel plaanis tõsta aktsiisimäärasid?
5) Mis takistab piirikaubanduse lõpetamiseks aktsiise langetada, nagu teie erakond ühe valimisteemana on välja pakkunud?
Keskerakonna arupärimise 17. oktoobrist 2016 leiate siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/a53e8bd0-8c70-416f-b82d-bbcee4d6cc85
Lisainfo
Maris Lauri
Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
[email protected]