Kolmapäeval läbis Riigikogus esimese lugemise Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) seadus.

„Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eesmärk on aidata kaasa uute Eesti edulugude tekkele tehnikateaduste vallas. Tartu ülikool on täna ainus avalik-õiguslik ülikool, millel on oma seadus, samas on Eestis enamikel avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel reeglina oma seadus. On igati loogiline, et ka TTÜ-l kui eeskujulikul teadusülikoolil, juhtival tehnikahariduse ja -teaduste edendajal on oma seadus,“ lausus Riigikogu kultuurikomisjoni juhtiv reformierakondlane Lauri Luik.

„Kui me saame seadusandlikul tasandil kuidagi kaasa aidata, et ülikoolid suudaksid oma funktsioone senisest veelgi paremini täita, siis loomulikult teeme seda. Uus Tallinna Tehnikaülikooli seadus on ilmekas näide ülikooli enese initsiatiivist ja koostööst riigiga,“ lisas Luik.

Kultuurikomisjoni esimehe sõnul on TTÜ seaduse näol tegu uue terviktekstiga, mis sätestab ülikooli juhtimise, õppe- ja teadustöö, finantseerimise jm olulisemad valdkonnad seadusandlikul tasandil.

Uue seadusega uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri, võimaldades ülikoolil oluliselt suuremal määral kaasata juhtimisprotsessidesse ka akadeemilisest kogukonnast väljaspool olevaid isikuid. Kõrgeimaks juhtorganiks saab kuratoorium, mille liikmetest üle poole nimetavad ülikoolivälised osapooled väljastpoolt akadeemilist kogukonda.

Ülikoolile antakse kuratooriumi otsusel õigus tagada omatulude arvelt ülikooli põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile laenu tingimusel, et selliste kohustuste suurus kokku ei ületa 10% ülikooli eelarveaasta omatuludest. Seadusega luuakse riigieelarvest ka toetatavad professuurid vastavate teadusvaldkondade arendamiseks, kui edasiarendus kehtivatele rahastamismeetmetele.

Tallinna Tehnikaülikooli seadus on kavandatud jõustuma 2014. aasta 1. septembril.