Kõiv: Arvestamine teiste inimestega on olulisem mistahes seadusest
Riigikogu liige Tõnis Kõiv juhib oma blogipostituses tähelepanu peatselt jõustuvale Korrakaitseseadusele ja Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seadusele, mis selgelt sätestavad avalikus kohas teise inimese asjatu häirimise lubamatuse. Ehkki seadused jõustuvad alles lähitulevikus, tasub nende nõuetega arvestada juba eelolevatel pidupäevadel.
Esiteks tuleb võõral maatükil viibides järgida seaduses sätestatud piiranguid ja maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ning võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringute teket. Keskkonnahäiringuks on muuhulgas ka müra ehk siis võõral maatükil viibides tuleb müra teket vähendada miinimumini.
Teiseks peaksid kõik koeraomanikud teadma, et koeraga võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Lõastatud ei pea olema vaid teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahipidamise ajal.
Kolmandaks tuleb telkimise või muu püsivama viibimise korral selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus-ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele.
„Kõik kolm muudatust lähtuvad 1. juulil 2014 jõustuvast Korrakaitseseaduse loogikast, et inimesel on täielik õigus oma õigusi realiseerida piirini, et ta ei häiri teise inimesel oma õigusi realiseerimast. Võõral ja tähistamata maatükil võib viibida, aga valjusti muusikat lasta ei tohi, koer peab olema oheliku otsas ja elumajadest tuleb hoida eemale, et elanikke mitte häirida,“ kirjutab Kõiv oma blogis.
Seadusemuudatuste sihiks on kvaliteetsema elukorralduse ja hoolivama ühiskonna loomine, märgib Riigikogu liige.