Endise siseministri, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Kalle Laaneti hinnangul tuleb siseturvalisuse valdkonnas teha rohkem ennetustööd, seda nii sallimatuse ja viha õhutamise kui õnnetusjuhtumite ennetamiseks.

Laanet tõi riigikogu kõnepuldis aruande „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ täitmist kommenteerides välja, et siseturvalisuse tagamisel on toimunud viimastel aastatel väga oluline paradigma muutus: Eesti päästesüsteem on muutunud reageerivast süsteemist ennetavaks.

„Kuid siingi on arenguruumi: veel enam tuleb panustada inimeste teadlikkuse tõstmisse, et hoida ära tuleõnnetusi, uppumissurmasid, autoõnnetusi ja vähendada kuritegevust. Tule-, vee- ja liiklussurmade arv on siiski Eesti rahvaarvu arvestades ka praegu oluliselt suurem kui Põhjamaades,“ tõdes ta.

Endine siseminister rõhutas, et siseturvalisuse valdkond toetub lisaks kutselistele teenistujatele vabatahtlikele, kes panustavad ka oma piirkonna turvalisuse hoidmisesse ja ohtude ennetamisse.

„Vabatahtlikud panustavad praegu pigem reageerimisse, osaledes päästesündmustel või patrullimisel, mis eeldab eriväljaõpet ja varustust. Oluline on kaasata siseturvalisuse tagamisse veel enam vabatahtlikke ning suurendada nende võimalust panustada ennetuskoolituse läbiviimisesse neile tuttavas valdkonnas,“ lausus riigikogu liige.

Laanet märkis, et peab oluliseks värskes siseturvalisuse arengukavas aastateks 2015-2020 ühe eesmärgina sätestatud koostöövõrgustike arendamise ja kogukonnakeskse turvalisuse mudeli väljatöötamist.

„See mudel arvestab piirkonna eripärade ja vajadustega, kus probleeme lahendatakse võimalikult lähedaseimal tasandil. Turvalisuse tagamisel peab toimuma sujuv koostöö elanike, riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuse, ettevõtjate ja vabaühenduste vahel. Heaks näiteks saan tuua 1998. aastal loodud sihtasutuse Turvaline Saaremaa, mis on jätkuvalt väga aktiivne kogu Lääne Eestis erinevate ennetusprojektide läbiviimisel,“ selgitas ta.

Laanet tõi ohtliku tendentsina välja vaenu õhutamise ja vaimse vägivalla Eesti ühiskonnas.

„Viimasel ajal on suurenenud sallimatuse ja viha õhutamine, olgu see siis Vao pagulaskeskuse süütamine, pagulasteemaga seotud veebikonstaablile saadetud vihased kirjad või avalikus ruumis avaldatud vihkamist õhutavad kommentaarid. Õiguskaitseorganitele on see täiesti uueks väljakutseks. Avalik rahu on ühiskonna toimimiseks vajalik eeldus ja oluline väärtus. Selle tagamisse saab meist igaüks oma käitumisega panustada,“ lisas ta kõne lõpetuseks.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees

Kalle Laanet
[email protected]
+372 53285630