E-residendi digi-ID loomine ehk võimalus ajada äriasju sõltumata oma asukohast võiks tuua firmade peakontorid Eestisse, leiab riigikogu liige Kalev Kallemets.

Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kallemets rääkis täna isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatusettepaneku esimesel lugemisel Reformierakonna fraktsiooni nimel esinedes, et kui Eesti elanike jaoks on pea kogu asjaajamine digitaalne, siis püsivalt teistes riikides elavatele välismaalastele praegu sellist võimalust loodud ei ole. E-residentsuse seaduseelnõu jõustumisel saavad välismaal viibijad virtuaalse isikutunnistuse, mis tagab ligipääsu Eesti digiteenustele.

Tema sõnul annab digi-ID mitteresidentidest ning mittekodanikest välisinvestoritele kindlustunde siinsel ettevõtlusmaastikul juurdumiseks.

„E-residentsusega loodav võimalus iga tegevust ise registrist lihtsalt kontrollida muudab petturite elu väga keeruliseks ning võimaldab omanikel ise registris juhatuse ära vahetada või e-teenuste kaudu toimida edukalt ise juhatuse liikmena. Täna on 112 000 Eestis tegutsevast ettevõttest ligi kümnendik välisosalusega. E-residentsus soodustab meile oluliste ettevõtete tegutsemist ja lisandumist Eesti majanduskeskkonda,“ lausus riigikogu liige.

Kallemets kutsus üles siseministeeriumi koostöös välisministeeriumiga astuma samme suunas, et järgmise aasta lõpuks oleks e-residentidel võimalus digi-ID taotlemiseks välisesindustes, mitte ainult Eestis kohapeal.

„E-residentsus mittekodanikele on idee, mille käis justiitsministeerium välja juba 2008. aastal. Oleme sellest ajast liikunud veelgi edasi Eesti e-teenuste ja küberkaitse arendamisel ning Eesti mõju laiendamisel e-teemal kogu Euroopas. Andrus Ansipi valik Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresidendiks on suur tunnustus tehtud tööle kui ka võimalus laiendada veelgi Eesti mõju, rakendades Eesti suurepäraseid teenuseid kogu Euroopas,“ lisas Kallemets.