Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles täna Riigikogus kõneledes, et praegune kriis tuleb maraton, mitte sprint ja seetõttu ei tohi valitsus kogu finantstagavara esimese kahe kuuga ära kulutada.

Kallas lubas, et Riigikogu ei kuluta minutitki rohkem kui vaja, et ettevõtetteid ja töö või sissetuleku kaotanud inimesi toetavad meetmed hakkaksid kehtima.

Lisaks tegi Kallas Reformierakonna fraktsiooni nimel viis ettepanekut: esiteks avaliku sektori kulude kärpimine, teiseks tervishoiusüsteemi suurem toetamine, kolmandaks ettevõtetele suunatud meetmete täpsem fokusseerimine, neljandaks tööstussektorile lühiajaliste garantiide loomine ja viiendaks kriisist väljumise plaani koostamine.

Kõne täistekst:

Austatud kolleegid, lugupeetud peaminister,

See kriis tabas meid kõiki ootamatult. Paljudes peredes on juba mõni inimene kaotanud töö, paljud muretsevad oma sissetulekute pärast. Seetõttu ei kuluta me Riigikogus minutitki rohkem, kui vaja, et abipaketi esimesed meetmed, mis annavad leevendust tööandjatele ja töötajatele hakkaksid võimalikult ruttu kehtima. Lisaeelarves on mitmed sammud, mida Reformierakond peab õigeks. Ettevõtetele laenugarantiide ning käibevahendite pakkumine läbi KredExi ja inimeste sissetulekute tagamiseks suunatud abimeetmed läbi töötu- ja haigekassa on ainuõiged. Oluline on, et need meetmed on liigse bürokraatiata ja kiiresti inimesteni ning ettevõteteni jõudvad.

Kriisi ajal riigi poolt mõistlikus suuruses laenu võtmine majanduse käimas hoidmiseks, inimeste järsu sissetulekute languse leevendamiseks ja koroonaviirusega seotud kulude katteks on põhjendatud samm. Eesti Panga endine president Ardo Hansson ütles, et tänane valitsus seisab Ansipi ja Ligi õlgadel ja see on väga õige. Me oleme olnud Euroopa kõige paremini korras rahandusega riik ja just seetõttu saab tänane valitsus anda välja 200 miljoni eest lühiajalisi võlakirju ja teine päev võtta 750 miljonit laenu. Seda võimekust tuleb meil tulevikuks hoida.

Samas tahaks hoiatada neid, kes arvavad, et riik suudab kõik probleemid lahendada. See kriis tuleb tõenäoliselt maraton, mitte sprint ja me ei tohi kriisi esimesel kahel kuul kogu finantstagavara ära kasutada. Kriisi järgmises etapis peavad toetusmeetmed olema sihitud, näiteks mõne suurettevõtja osaluse ajutine omandamine või infrastruktuuri investeeringud.

Eriolukorra väljakuulutamise päeval ütles peaminister, et „kriis ei ole aeg poliitiliste lahingute pidamiseks“, kuid ometi näeme kurvastusega, et valitsus üritab kriisi ära kasutada selleks, et suruda läbi ettepanekuid, mil ei ole käesoleva kriisi lahendamisega mingit seost. Valitsuse soov kütuse- ja muude energiakandjate aktsiisi langetamiseks ei ole praeguse kriis kõige põletavam küsimus. Esiteks on kütuse ja energiahinnad maailmas kriisi ajal teinud suure kukkumise. Teiseks, suure tõenäosusega ei kandu aktsiisilangetuste mõju pikajaliselt täiel määral edasi lõpphindadesse. Kergekäeliselt ära antud maksutulu aga, tähendab seda, et riigil on vähem võimalusi inimesele kriisi ajal hädavajalike ravi-, sotsiaal -ja muude teenuste pakkumiseks.

Reformierakonna ettepanekud:

1. Riik ei pääse kriisi ajal kulude kokkuhoiust, sest riigieelarve tulud kahanevad kiiresti ja suurel määral. Ühiskondlikult ei ole õiglane kui riik elab edasi vanaviisi, samal ajal kui suur hulk erasektoris töötavaid inimesi kaotab 20-30% oma sissetulekust või jääb üldse töötuks. Esimese kvartali järel on avaliku sektori eelarvet oluliselt valutum kärpida kui hakata tegema seda aasta teises pooles. Seega peaks riik esimesel võimalusel kärpima 10% võrra oma tegevus-ja palgakulusid valdkondades, mis ei tegele koroonakriisi otsese lahendamisega.

2. Peame riigieelarves ettevaatavalt suunama rohkem raha tervishoidu ja sotsiaalvaldkonda. Selleks, et teha kiiresti ära koroonakriisi tõttu edasi lükatud, kuid inimestele hädavajalikud raviprotseduurid. Me peame olema valmis selleks, et kui koroonakriis lõppeb, siis suudab meie tervishoid pakkuda inimestele neid ravi- ja sotsiaalteenuseid, mida nende tervislik olukord koheselt vajab.

3. Leian, et majanduse kiirkäivitamiseks tuleb tähelepanu alla võtta erinevate majandusharude konkreetsed kitsaskohad, selle asemel, et lubada kõigile midagi vähest. On selge, riik ei hakka päästma igat ettevõtet või ärivaldkonda. Võiksime keskenduda ettevõttele, kes on suurimad tööandjad ja maksumaksjad, ettevõttele, kes suudavad peale kriisi kärmelt leida uusi tootmis-ja ekspordisuundi ja lõpetuseks ehitussektorile, kes võiks panustada massiivsesse hoonete energiatõhususe programmi. Eesti majanduse lipulaevad vajavad rätseplahendusi riigi poolt. Olgu selleks siis ajutine osalus, riigi poolne kapitalisüst või muud erilahendused. Samuti vajab sihituid ja pikemajalist abi kogu turismisektor, sest rahvusvaheline turism ei taastu kahjuks niipea. EASi juurde võiks luua aasta lõpuni tegutseva eraldi turismisektori kriisifondi, mille rahakasutuse fookuse seavad paika valdkonna ettevõtted ja EASi esindajad.

4. Eksportiv tööstus vajab riigilt lühiajalisi garantiisid, et hoida tootmist ja töötajaid alles, seni kui majandusolukord hakkab stabiliseeruma. Tootmiskompetentsi ja sektorile vajalikku oskustööjõudu ei ole võimalik sõrmenipsuga taasluua. Kriis tööstussektoris võib tulla alles kuu või paari pärast, seega peame juba täna andma töösturitele esmase kindlustunde majandustegevuse jätkamiseks.

5. Avalikkuses on juba korduvalt kõlanud mõte, et vajame koroonakriisist väljumise plaani. Olen sellega igati nõus, sest tõenäoliselt on praegune kriis pikk. Majandustegevusele seatud piirangute leevendamine sõltub suuresti sellest, kuidas suudame viiruse leviku maha suruda. Peame ühiskonnana otsima mõistlikku tasakaalupunkti rahvatervise ja majandustegevuse vahel. Praegune lisaeelarve on mõeldud tulekahju kustutamiseks, kuid vajame kindlasti plaani, kuidas tulekahju üle elanud majandus uuesti tööle saada.

Me oleme neid lahendusi pakkunud ja pakume veel. Kutsun ka valitsust üles käituma riigimehelikult ja keskenduma meetmetele, mida inimeste aitamiseks, majanduse elushoidmiseks ja uuesti käivitamiseks on vaja.

Tagasiside