Töövõimereformiga soovib riik aidata neid inimesi, kes tahavad tööd teha, selgitas reformi eesmärki riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Jüri Jaanson (Reformierakond).

Täna oli riigikogus teisel lugemisel kaks nn töövõimereformi seaduseelnõud.

Töövõimetoetuse seaduse eelnõuga (678 SE) tekib vähenenud töövõimega inimesel õigus ja võimalus saada töötukassast tööle saamiseks vajalikku igakülgset abi.

Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (693 SE) pakub tööealisele tervisekahjustusega inimesele tööhõives püsimiseks rehabilitatsiooniteenuseid, abivahendeid ja tööturuteenuseid, mis aitavad tööle saada ning töökohta hoida.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Jüri Jaansoni sõnul on kahe lugemise vahel koostöös sihtgruppidega ära tehtud väga suur töö: esimese eelnõu puhul tuli arutlusele 61 muudatusettepanekut ja teise puhul 33.

„Algset varianti on koostöös sihtgruppidega kõvasti muudetud. Praktiliselt kõigi sihtgruppide seisukoht on, et reformiga tuleb edasi minna, küsimus on lihtsalt selles, mismoodi. Halvenenud töövõimega inimestele annab reform võimaluse saada paremini tööle. Ka valitsus kohustub hea tahte korras võtma järgmise kuueaastase perioodi jooksul avalikku sektorisse tööle vähemalt tuhat osalise töövõimega inimest,“ lausus Jaanson.

Näiteks on loodud võimalus töötukassaga suhtlemiseks telefoni teel või elektrooniliselt, et aktiivsusnõuete täitmiseks ei peaks kohal käima. Põhjalikult vaadati läbi töövõime individuaalse hindamise metoodika, mida katsetatakse eelnevalt enne seaduste rakendumist. Samuti luuakse täiendavad teenused, millega toetatakse inimeste kodunt tööle jõudmist ja tulevaste töötajate juhendamist, sealhulgas tugiisikuga töötamise teenust, loetles Jaanson tugiteenuseid.

„Oluline on märkida, et inimesed, kes töötukassa kaudu hakkavad saama tööalast rehabilitatsiooniteenust, saavad seda reformi järel tänase 483 euro asemel kuni 1500 euro eest aastas,“ ütles Jaanson.

Töövõimereformi seadused on plaanitud rakenduma järk-järgult 1. jaanuarist 2016, seega pool aastat algselt planeeritust hiljem.