Jüri Jaanson: ärategemist ootab üks ajaloo suurimaid sotsiaalreforme
Töövõimereformi rakendamisega kui Eesti riigi viimaste aegade suurima sotsiaalreformiga muutuvad vähenenud töövõimega inimeste võimalused tööturul ning ühiskonnas kaasalöömiseks sarnasemaks erivajadusteta ühiskonnaliikmetega, leiab riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Jüri Jaanson (Reformierakond).
„Aasta tagasi võtsime siin saalis vastu töövõimetoetuse seaduse, millega käivitame tuleval aastal töövõimereformi. See on põhimõtteline muudatus erivajadustega ja vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel. Täna on siin vastuvõtu ootel seaduse rakenduslikud muudatused, millega töövõimereformi käivitumine muutub seaduste sihtgruppidele sujuvamaks ja paremaks,“ rääkis Jaanson täna riigikogus seaduseelnõu kolmandal lugemisel peetud kõnes.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme sõnul on praegune töövõimetuspensionite süsteem nii erivajadustega inimeste kaasamise mõttes kui finantsilisest vaatest jätkusuutmatu.
„Süsteemi reformimise möödapääsmatust on kinnitanud erinevad sõltumatud uuringud ja reformi osapoolte seisukohad. Jätkusuutliku lahenduse elluviimiseks ja erivajadustega ning vähenenud töövõimega inimeste ühiskonda ja hõivesse kaasamiseks on meil kasutada 354 miljoni euro ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigieelarve vahendeid. Tegemist on Eesti riigi viimaste aegade suurima sotsiaalreformiga,“ lausus Jaanson.
Seadusemuudatusega lükatakse töövõimereformi käivitumine 2016. aasta 1. juulile.
Jaansoni kinnitusel on reformi edasilükkamise põhjuseks vajadus välja arendada sotsiaalvaldkonna infosüsteemid ja ette valmistada rakendusaktid, samuti vajadus kvaliteetse töövõime hindamise teenuse sisseostmiseks.
Seadusemuudatusega välditakse töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele üleminekul sissetulekuaugu tekkimist. Lisaks on täpsustatud delikaatsete terviseandmete töötlemise nõudeid ja hüvitise suuruse arvutamist ning lihtsustud töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise üheaegset taotlemist.
Töövõimereformiga minnakse üle töövõimetuspensionite süsteemilt töövõimetoetuse süsteemile. Selle alustaladeks on töövõime hindamine ja aktiivsusmeetmed, mille täitmisel saavad õigustatud isikud töövõimetoetust. Töövõimetoetuse sihtgruppidele pakub reform töötukassa näol igakülgset abi hõivesse saamisel, hinnates nende töövõimet ja andes soovitusi ning vajadusel abi töötingimuste, abivahendite ja rehabilitatsiooniga.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
Jüri Jaanson
[email protected]
+372 5184618