Annely Akkermann: korras riigirahandus loob kindluse kasvuks
Järgmise aasta riigieelarve eelnõu läbis täna riigikogus esimese lugemise. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann lausus, et 2025. aasta eelarves on kulude kasvutempo väikseim pärast finantskriisi.
Riigieelarve esimesel lugemisel tõi Akkermann välja, et sarnaselt käesolevale aastale
püsivad ka tuleval aastal riigikaitsekulud kõrgel tasemel. „Kaitsekulude osakaalult eelarves
oleme NATO riikide hulgas esikolmikus, Poola järel ning USA ees,“ lausus Akkermann.
Rahanduskomisjoni esimees kinnitas, et alates käesolevast aastast võttis valitsuskoalitsioon
eesmärgiks eelarvedefitsiidi vähendamise ning 2025. aasta riigieelarves on plaanitud selleks
ka jätkusammud.
„Korras riigirahandus tähendab seda, et me teame, kuhu raha kulub, suudame
rahastamisotsuseid teha ning seatud eesmärke ellu viia. See tagab, et suudame laene
teenindada ning oleme usaldusväärne partner riikidele, ettevõtetele ja kodanikele,“ sõnas
Akkermann.
Akkermanni sõnul ei saa aga nõustuda opositsiooni põhilise kriitikaga, et maksutõusud
lämmatavad majanduskasvu. “Tõsi, makse kogutakse majandusest 1 miljardi võrra rohkem
kui sel aastal. Seevastu plaanitakse majandust ergutavaid välistoetusi kasutusele võtta 1,7
miljardi euro ulatuses, majandust ergutava toimega on ka eelarvekulude katteks võetav laen
summas 0,7 miljardit. Riigi poolt toetuste ja laenuga majandusse lisatav raha on 2,5 korda
suurem kui maksudega lisaks kogutav,” selgitas Akkermann.
Konkurentsivõime ja majanduse kasv on valitsuse prioriteet, mis Akkermanni hinnangul
peegeldub ka eelarves. “Moodustamisel on 160 miljoni euro suurune meede strateegiliste
suurprojektide ellu kutsumiseks ning luuakse eeldusi suures mahus taastuvenergia turule
tulemiseks. Riigikaitse vajaduste täitmiseks kasvatatakse omamaist kaitsetööstust 100
miljoni euro mahus. Kahaneva tööealiste inimeste arvuga riik peab panustama
olemasolevate inimeste töö tootlikkuse kasvu, mistõttu nähakse ette raha teadus- ja
arendustegevuseks,” avaldas Akkermann.
Riigieelarve kulude kasvutempo on Akkermanni kinnitusel 2025. aasta eelarves väikseim pärast
finantskriisi. „Kui arvata välja riigikaitsekulude kasv (9,3%) ja sotsiaalkulude kasv (7,6%),
kasvavad ülejäänud riigieelarvekulud vaid 1,9%, sealjuures vähenevad tööjõu- ja
majanduskulud 1,1%,“ rääkis Akkermann.
Kuigi tuleva aasta riigieelarves on kokkuhoiukohti leitud pea igast valdkonnast, jäeti
Akkermanni sõnul ühiskonna haavatavamad grupid kärbetest kõrvale.
„Sarnaselt sellele aastale kasvavad sotsiaalkulud ka järgmisel aastal. Tänavu aprillis tõusis
keskmine pension 10%, järgmistel aastatel kasvab pension eeldatavasti 5 %, mille toel
prognoositakse 2028. aasta keskmise pensioni suuruseks 937 eurot,“ ütles Akkermann ja
kinnitas, et valitsusel ei ole plaani loobuda pensionite indekseerimisest.
