Andrei Korobeinik: uues NATO-s võiks Eesti ennast veelgi täpsemalt positsioneerida
Riigikogu saadik Andrei Korobeinik külastas eelmisel nädalal Eesti ja Läti parlamentide delegatsiooni koosseisus NATO peakorterit Brüsselis ning NATO treeninglaagrit Saksamaal Hohenfelsis.
Korobeniku sõnul oli visiidi peateemaks NATO tulevikustrateegia tutvustamine. ”Selle aasta kevadel võeti vastu NATO reorganiseerimise plaan, mille kohaselt muutub organisatsiooni struktuur oluliselt läbipaistvamaks ja personali arv väheneb veerandi võrra. Muudatuste moto on “do more with less” ja see on suures osas tingitud tänasest maailma majanduse seisust. NATO “hea tava” eeldab, et alliansi liikmed panustavad kaitsekuludesse 2% oma SKT-st, kuid täna täidab seda kohustust vaid 6 liiget 28st,” lausus parlamendisaadik.
”Efektiivsuse tõstmiseks on plaanis enam rõhku panna ühisoperatsioonidele – nagu Balti riikide õhuruumi patrullimine või Somaalia piraatidega võitlus “Ocean Shield”. Teine suund on liikmesriikide “erioskuste” arendamine – mõne riigi tugevuseks on lennuvägi, teisele on see hoopis sõjalaevastik.
Andrei Korobeinik usub, et enda niši leidmine ja arendamine oleks ka Eestile väga kasulik: “Mida vähem dubleerivaid funktsioone NATO liikmesriikidel on, seda kvaliteetsem ja efektiivsem on nende panus alliansi tugevusse,” arvas Korobeinik.
“Eesti võiks täna ära kasutada oma IT-riigi mainet, mida kohtumistel mainisid nii USA kui ka Prantsusmaa esindajad. Kui oluline osa NATO IT-funktsioonidest deligeeritaks Eestile, oleks see suur panus ka meie IT-sektorile tervikuna. See aitaks kaasa meie IT-hariduse arengule ning tooks Eestisse tipp-spetsialiste teistest alliansi riikidest”.
Andrei Korobeiniku sõnade järgi on just täna õige aeg mõelda Eesti rollile muutuvas NATO-s. “Eesti esindajad NATO-s näitasid, et oskavad positiivset lobby tööd teha. Esimene suur saavutus on NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence Tallinnas, mis on täna üks võimsamatest küberkaitse keskustest maailmas. Ma loodan, et see on vaid esimene samm õiges suunas.”