Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles täna riigieelarve teisel lugemisel, et tugev majanduskasv on võrreldes kevadega võimaldanud nii eelarvepositsiooni parandada kui teha investeeringuid võtmevaldkondadesse.

“Eelarvepuudujääk väheneb kiiremini kui kevadel eeldati. Maksude laekumine on üle ootuste hea,” kirjeldas Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Sõerd. 

Tema sõnul on riigi igapäevaste kulutuste kontrolli alla saamine vajalik. „Kuigi Eesti riigivõlg on ajalooliselt väiksem kui teistel EL liikmesriikidel, siis peame ka meie  arvestama sellega, et riigivõlakirjade soodsad intressimäärad ei kesta igavesti. Euroopa Keskpanga erakorraline varaostukava kestab veel järgmise aasta märtsini, samas juba tänavu on hakanud kasvama riigivõlakirjade intressimäärad nii euroalal kui ka mujal,“ märkis Sõerd. Ta lisas, et kavandatud reformid ja kulude kokkuhoiumeetmed on üheks allikaks, et suurendada õpetajate, siseturvalisuse töötajate ja kultuuritöötajate palgafondi võrreldes eelmise aastaga vähemalt viis protsenti.

Sõerd tõi välja, et Eesti maksukoormus ei tõuse, püsides stabiilsena 33,7% tasemel SKPst, samas kui mitmed valdkonnad saavad oma arenguks tuntavat lisarahastust.  

“Olgu kõigepealt mainitud kaitsekulude tase, mis NATO metoodika järgi arvutatuna saab olema 2,3 protsenti SKP-st. Ajalooliselt suurim kaitse-eelarve aitab kiiremini täita riigikaitse võimelünkasid ja tugevdada Eesti julgeolekut.” 

Teiseks tõi Sõerd välja lisaraha teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuseks, ning selle osakaalu saavutamine 1 protsendi ulatuses SKPst. 

Veel nimetas Sõerd märkimisväärsena investeeringud digiriigi arengusse ning panustamist selle nimel, et tuua Eestisse kõrge lisandväärtusega investeeringuid, hoogustades Eesti ettevõtete innovatsiooni- ja ekspordivõimekust.

“Tervishoiu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tuleb järgmisel aastal jätkuvalt panustada koroonaviiruse kriisi ületamisse ja tagada tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kohane palgatõus. Lisaraha on vaja vaktsineerimise kulude katteks, viiruse leviku tõkestamiseks ning terviseameti tugevdamiseks. Äramärkimist väärib ka sotsiaalvaldkonna sotsiaalhoolekande palgafondi märkimisväärne kasv,” sõnas Sõerd.

Tagasiside