Kommenteerides Eesti Panga 2012. aasta aastaaruannet, lausus Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd, et avalikkusel on jätkuvalt suur huvi Euroopa Keskpanga otsuste vastu ning seetõttu on igati tervitatav Eesti Panga suund suuremale avatusele.

„Eurosüsteemi nõukogu otsused on reeglina turutundliku iseloomuga ja täiesti põhjendatult avalikkus ei saa teada kavandatavatest meetmetest või konkreetsest sekkumise plaanidest ja nende ulatusest. Aga juba tehtud otsuseid ja rakendatud meetmeid tuleks kindlasti avalikkusele põhjalikult selgitada. Sealhulgas ka Eest Pank peaks senisest rohkem selgitama oma keskpanga nõukogus väljendatud ja kaitstud seisukohti,’’ rõhutas reformierakondlasest parlamendisaadik.

Sõerdi sõnul on Euroopa Keskpank osutunud otsustavaks tegijaks euroala võlakriisi stabiliseerimisel. ’’Erakorraliste meetmete ja suuresti ka Euroopa Keskpanga avalduse tulemusel sekkuda nii palju kui vaja, on finantsurgude turbulentse maandanud ja olukord eelmise aasta lõpus muutus märksa stabiilsemaks kui oli aasta algul. Kuid siiski tuleb arvestada, et kuigi erakorralised meetmed on võlakriisi süvenemise peatanud, pole kriisi algpõhjused veel kaugeltki mitte ületatud. Väga paljudel euroala riikidel on riigivõlg ja intressikoormus ülemäära kõrge ja seni kuni võlakoormus pole langenud jätkusuutlikule tasemele ei saa rääkida võlakriisi lahendamisest,’’ lausus Sõerd.

Kui Kreeka, Portugali ja teiste programmiriikide puhul on kehtestatud ranged tingimused, siis aasta algul keskpanga avaldatud teatest selgub, et esimese väärtpaberiprogrammi (SMP) raames on keskpank soetanud võlakirju 208 miljardi euro mahus. Sellest pool, ehk 99 miljardit moodustavad aga Itaalia võlakirjad. Itaalia puhul pole aga riigipõhist abiprogrammi kokku lepitud, ehk pool keskpanga erakorralise sekkumise mahust on käiku ilma mingeid programme kokku leppimata ja tingimusi seadmata.

Aivar Sõerd nendib, et Euroopa Keskpank on küll lubanud, et edaspidi hakkab keskpank riigi võlakirju ostma alles siis, kui riik on palunud abi ja nõustunud tingimustega ning kokku leppinud reformikava. ’’Euroopa Keskpanga erakorraliste meetmete ja ulatusliku sekkumise puhul on põhiline kaasnev probleem see, et sekkumine finantsurgudele kahandab probleemsete riikide motivatsiooni struktuurseid reforme läbi viia ja riigi rahandust jätkusuutlikule rajale viia.’’

Samas tuleb arvestada sellega, et väärtpaberiprogrammide raames kokkuostetud võlakirjad võivad sisaldada ka finantsriske. ’’Eurosüsteemi bilansis on probleemsete riikide võlakirju Eesti Panga aastaaruande andmetel eelmise aasta lõpu seisuga 208 mld (192,6 mld) eurot ja nendest Eesti Panga bilansis on neid võlakirju summas 341 mln eurot vastavalt Eesti Panga osalusele keskpankade süsteemis,’’ märkis rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

„Juhul kui võlakirju emiteerinud riigid suudavad oma kohustusi täita, teenib Eesti Pank nendelt võlakirjadelt tulu, aga juhul kui maksed katkevad ja tagatised osutuvad ebapiisavaks, tuleb kanda kahjumeid, ehk need võlakirjad kannavad reaalset riski,’’ ütles Sõerd.