Kuigi viimastel aastatel on kohustuslike pensionifondide varade maht kiiresti kasvanud, on fondide investeeringud Eesti majandusse kahanenud. Seetõttu tuleb lihtsustada pensionifondide investeerimisreegleid, leiab riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond).

Sõerd märkis täna riigikogus esimesel lugemisel olnud investeerimisfondide seaduse muutmise seadust (15 SE) kommenteerides, et pangakeskse finantseerimise vähendamine ja alternatiivsete investeerimisallikate osakaalu suurendamine on eelkõige vajalik just väike- ja keskmiste ettevõtete arenguks.

„Otseinvesteeringuid Eesti väärtpaberitesse on vaid kuus protsenti pensionifondide varadest. Teiste riikide kogemusele tuginedes võiksid investeeringud kohalikule turule olla 50-60 protsenti. Midagi ette võtmata aga kahaneksid need meil ilmselt veelgi. Ka on Eesti fondide tootlus võrreldes OECD riikidega olnud madalam,“ lausus endine rahandusminister.

Käesolev investeerimisfondide seaduse muudatus peaks tema sõnul seda olukorda muutma. Eelnõu lihtsustab pensionifondide investeerimisreegleid ja loob ulatuslikuma võimaluse investeerida pensionifondide varasid börsil noteerimata väärtpaberitesse, kinnisvarasse ja taristuprojektidesse. Pensionifondid saavad võimaluse omandada kontrollosalusi äriühingutes.

„Seadusemuudatuse jõustumine ei tähenda seda, et pensionifondide investeeringud Eestis varadesse koheselt ja kiiresti kasvama hakkavad. Põhiprobleemiks on jätkuvalt see, et meil on investeerimiseks kõlblikke varasid liiga vähe. Varade pakkumist, suuremat turuosaliste aktiivsust ja üldist elavnemist Eesti väärtpaberiturul aitaks tuntavalt tõsta ka mõne riigile kuuluva äriühingu vähemusosaluse börsile viimine,“ lisas Sõerd.

Eelnõu koostajate hinnangul võiks seaduse rakendumisel otseinvesteeringud Eesti varadesse kasvada praeguselt 6% tasemelt lähiaastatel 10% tasemele. Soovitav eesmärk lähitulevikuks oleks aga 20-30%.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige

Aivar Sõerd
[email protected]
+372 5062676