Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees ja Reformierakonna fraktsiooni saadik Aivar Sõerd esitas rahandusminister Toomas Tõnistele kirjaliku arupärimise Haigekassa ja Töötukassa reservide tühjendamisest riigi igapäevaste kulude katteks.

“Riigikassa andmetel oli 31.12.2018 seisuga riigi reservides likviidset finantsvara kokku 1 088,2 miljonit eurot, millest 676,6 miljonit eurot oli likviidsusreservis ja 411,5 miljonit eurot stabiliseerimisreservis. Sama kuupäeva seisuga oli riigikassasse hoiule võetud teiste isikute finantsvara kokku summas 1 313,9 miljonit eurot, sealhulgas Haigekassa reserve 148,6 miljonit eurot ja töötukassa reserve 832,7 miljoni eurot. Seega võib väita, et valitsuse enda reservid on ammendunud ja nõuded ületavad varasid, kuna riigikassal on kohustusi teiste isikute vastu suuremas summas kui on likviidsusreservi ja stabiliseerimisreservi varasid kokku,” selgitas Sõerd arupärimise vajadust.

“Riigi reservid vähenesid 2018. aastal 67,3 miljoni euro võrra. 31.12.2017 seisuga oli likviidsusreservis 743,2 miljonit eurot ja stabiliseerimisreservis 412,2 miljonit eurot. 2017. aasta riigi majandusaasta koondaruande andmetel vähenesid reservid ka 2017. aastal. Seega on riigi reservid vähenenud kahel viimasel aastal,” lisas Sõerd.

“Keskvalitsus on sisuliselt võtnud siseriiklikku laenu Eesti Haigekassalt, Eesti Töötukassalt ja sihtasutustelt, kes on oma finantsvara riigikassas hoiustanud. Reformierakonna fraktsioon on juba pikemat aega hoiatanud, et head ajad majanduses ei kesta igavesti. Meie oleme olnud alati seda meelt, et heal ajal peab reserve koguma, et majanduslikult kitsamatel aegadel oleks, mida kulutada. Kahjuks on keskerakondlik valitsus täpselt vastupidiselt käitunud,” kommenteeris Sõerd.

Eelnevast tulenevalt esitas Sõerd rahandusministrile järgmised küsimused:

1. Kuidas on tekkinud selline olukord, et kiire majanduskasvu aastatel ja maksutulude väga hea laekumise olukorras ning arvestades sellega, et 2018. aastal laekus eelarvesse ka ühekordne suurem summa AS Tallinna Sadam riigile kuulunud aktsiate müügist, on tulnud riigieelarve negatiivset rahavoogu katta Haigekassa, Töötukassa ja teiste institutsioonide reservide arvel?

2. Kas Haigekassalt, Töötukassalt ja teistelt institutsioonidelt siseriikliku laenuna saadud raha on arvestatud keskvalitsuse võlakoormuse hulka?

3. Kas Haigekassa ja Töötukassa reservide tühjendamine riigi igapäevaste kulude katmiseks on Rahandusministeeriumi hinnangul kooskõlas Eesti Haigekassa ja töötuskindlustuse seadusega?

4. Millistest vahenditest kaetakse riigieelarve miinust edaspidi, kui Haigekassa ja Töötukassa reservid ammenduvad, nii nagu on juba juhtunud keskvalitsuse enda reservidega?

5. Milline on siseriikliku laenuna Haigekassalt ja Töötukassalt laenatud finantsvara tagastamise tähtaeg?

6. Kuidas jagunevad likviidsusreservi allesjäänud finantsvarad erinevate institutsioonide – Haigekassa, Töötukassa ja sihtasutuste vahel?

Tagasiside