Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd esitas rahandusminister Toomas Tõnistele arupärimise Eesti Energia investeeringute riigieelarvelisest rahastamisest.

„2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu näeb ette 143 miljoni euro eraldamist Eesti Energiale, selgitus eraldise sisu kohta riigieelarve seletuskirjas aga puudub. Rahandusministeerium on meedia kaudu avalikkust teavitanud sellest, et tegemist on Eesti Energia investeerimisprojektide kaasrahastamisega jaotusvõrgu, taastuvenergia ja uue õlitehase ehituse ettevalmistamiseks vajalikesse investeeringutesse. Jääb arusaamatuks, miks ei saa Eesti Energia omavahendite ja laenudega investeeringuid rahastada,“ kommenteeris Sõerd.

„Tavapäraselt on AS Eesti Energia oma investeeringuid rahastanud omavahendite ja laenudega. Eesti Energia võlakirjad on noteeritud ka Londoni börsil ja suuremas mahus olemasolevate võlakirjade lunastamise tähtaeg eelseisvatel aastatel saabub alles 2023. aastal. Alates 2015. aastast käivitus ka Euroala keskpankade varaostuprogramm ning selle programmi võlakirjade kvaliteedinõuetele vastavad ka Eesti Energia võlakirjad. Selle programmi raames on näiteks Eesti Energia võlakirju ostnud Soome keskpank,“ lisas Sõerd.

„Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon kohtus AS Eesti Energia juhtkonnaga 22. oktoobril 2018. aastal, et saada muuhulgas ülevaadet, mis põhjustel on vaja riigieelarvest ettevõtte investeeringuid kaasrahastada. Eesti Energia juhtkond ei põhjendanud komisjonile, miks on vaja investeeringuid riigieelarvest rahastada, selle asemel et katta investeeringu rahavajadus omavahendite ja laenudega,“ täpsustas Sõerd. “Ka uue õlitehase ehitusega pole võimalik investeeringute riigieelarvest rahastamist põhjendada, sest tehase ehitus saab kõige varem toimuda alles aastate pärast, mitte 2019. aastal”.

Eelnevast tulenevalt esitas Reformierakond ministrile järgmised küsimused:

1. Kas Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole AS Eesti Energia rahavood, omavahendid ja laenuvõimekus piisavad, et rahastada 2019. aasta investeeringuid omavahendite ja laenudega?

2. Kohtumisel riigieelarve kontrolli erikomisjoniga tegi Eesti Energia juhtkond teatavaks, et kavandab Auverre 200 miljonit eurot maksvat õlitehast. Optimistliku ajakava järgi peaks ehitus toimuma aastatel 2021-2022. Eesti Energia juhtkonna selgitusel on ehituse ettevalmistustöödena 2019. aastal kavas ehitusprojektiprojekti koostamine. Miks on projekti tellimise kulu vaja kaasrahastada 2019. aasta riigieelarvest ja miks Eesti Energia ei suuda seda omavahendite abil rahastada?

3. 143 miljoni euro suurune summa 2019. aasta riigieelarve eelnõus koosneb omakorda liidetavatest. Millistes summades jaguneb 143 miljonit eurot Eesti Energia jaotusvõrgu investeeringute, taastuvenergia investeeringute ja uue õlitehase ehituse ettevalmistuse investeeringu vahel?

Lisainfo:

Aivar Sõerd
Reformierakonna fraktsioon
[email protected]