Aivar Sõerd: eelarve on iga valitsusliidu suurim väljakutse
Riigieelarve arutelu oli eelmise valitsusliiduga võrreldes asjalikum, ütles oma tänases sõnavõtus riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd pärast 2015. aasta riigieelarve üleandmist peaminister Taavi Rõivase poolt.
Esinedes Reformierakonna fraktsiooni nimel riigikogu kõnepuldis, rõhutas Aivar Sõerd, et kevadel loodud koalitsiooni riigieelarve on rahanduslikult kestlik, konservatiivne ning arvestab julgeolekuolukorda.
„On ilmselge, et globaalne julgeoleolukord nõuab panustamist välis- ja sisejulgeolekusse. Uut eelarvet võib nimetada ka kindlustunde eelarveks. Selleks, et toime tulla nii sisemiste kui väliste ohtudega, tõstab järgmise aasta riigieelarve Eesti riigi kaitsevõimet ja panustab sisejulgeolekule. Kaitsekuludeks on ette nähtud üle kahe protsendi SKP-st, sisejulgeolekusse läheb aga 21 miljonit enam kui eelmisel aastal,“ selgitas ta.
Sõerd märkis, et sama oluline on eelarve puhul ka inimeste heaolu ja kindlustunne. Keskmine vanaduspension tõuseb 5,9%, 353 eurolt 374 eurole ning keskmine pension jääb maksuvabaks.
„Koalitsioonileppe tegemisel planeeritud lastetoetuste tõus saab tehtud: esimese ja teise lapse toetus tõuseb 19,18 eurolt 45 euroni. Pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks nii esimese kui ka teise lapse kohta ning kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 euroni,“ kinnitas ta.
Sõerd lausus, et riigieelarve kava valmimine valitsuses oli tavapäraselt pingeline ja emotsionaalne, aga eelmise valitsusliidu eelarveprotsessiga võrreldes hoopis ladusam ja asjalikum: selle kinnituseks on kas või see, et sellel korral tuli eelarvele kordades vähem lisataotlusi kui varasematel aastatel.
Reformierakondlasest riigikogu liikme sõnul püsivad majanduse väljavaated mõõdukalt optimistlikud.
„Tulud on laekunud tänavusse riigieelarvesse oodatust paremini ja järgmisel aastal on oodata 6,1 protsendi võrra paremat tulude laekumist kui tänavu. Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mis lubab järgmiseks aastaks 2,5 protsendilist majanduskasvu, langeb kokku uuendatud ja eile avaldatud Eesti Panga majanduskasvu prognoosiga,’’ lausus reformierakondlasest parlamendisaadik.
„Selleks, et majanduskeskkond oleks kasvu soodustav, on tähtis hoida maksusüsteem konkurentsivõimelisena riikide võrdluses ja liikuda edasi tööjõumaksude alandamise suunas. Tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse langetamine ning tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on reaalsed sammud tööjõumaksude vähendamiseks,“ ütles ta kokkuvõtteks.