Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas arupärimise Kristen Michalile seoses sellega, et Estonian Airi maksejõuetus ning uue riikliku lennufirma Nordic Aviationi käivitamine on Eesti maksumaksjale tekitanud ulatusulikku kulu. Eksisteerib oht, et ka uus riiklik lennufirma kordab samu vigu, mis viisid Estonian Airi tegevuse lõpetamiseni. Seoses sellega päris fraktsioon majandus- ja taristuministrilt aru: milliseid eelarvevahendeid on riik juba kulutanud ja plaanib nähtavas tulevikus kulutada seoses Nordic Aviation Groupi asutamisega? Kas Nordic Aviation saab või on saanud enda kasutusse mingeid Estonian Airi varasid või vahendeid, kas ta võtab üle mingeid Estonian Airi lepinguid? Mil moel erineb Nordic Aviation Groupi äriplaan Estonian Airi omast, et oleks välistatud Estonian Airi maksejõuetuse kordumine uues firmas? Kuidas on tagatud, et ka uue firma puhul ei selguks mõne aasta pärast, et riigi poolt firmasse paigutatud vahendid kuulutatakse keelatud riigiabiks? Kas teie hinnangul lubavad Euroopa Liidu reeglid Eestil üldse pidada riiklikku lennufirmat? Kui ei, siis kas peate võimalikuks nende reeglite muutmist?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal vastas, et Vabariigi Valitsuse 2015. aasta korraldusega volitati majandus- ja taristuministrit asutama Eesti Vabariigi ainuosalusega aktsiaseltsi, ärinimega AS Nordic Aviation Group, ja tegema sissemakse 40,7 miljonit eurot, millest miljon eurot moodustab aktsia nimiväärtus ja 39,7 miljonit eurot ülekurss. Nähtavas tulevikus rohkem eelarvevahendeid seoses Nordic Aviationi asutamisega ette nähtud ei ole. Estonian Airist ei ole võetud uue ettevõtte asutamisel üle ei vara ega kohustusi, samuti ei võetud uude lennufirmasse üle Estonian Airi lepinguid. Enamik ettevõtetevahelisi sarnasusi, näiteks osaline kattuvus klientide või koostööpartnerite osas, tuleneb sektori spetsiifikast, piiratud turust ja üldisest turuloogikast. Ettevõtted tegutsevad siiski erineva äriplaani alusel ja erineva strateegiaga. Mõningane kattuvus on kahe lennufirma ühendustes, kuid selle, millistele ühendustele opereeritakse, määrab siiski turunõudlus. Euroopa pealinnad ja majanduskeskused või olulisemad ühenduskohad jäävad ilmselt samaks.

“Vara ülevõtmist Estonian Airist uude lennundusettevõttesse ei ole plaanis ega toimu. Kui kasutatakse varasid, mis kuuluvad kolmandatele osapooltele, peab see selgelt olema turupõhine. Nordic Aviation on kaardistanud Nordic Aviationi ja Estonian Airi sarnasused ja erinevused ning tellinud kolmelt Eesti juhtivalt advokaadibüroolt ka vastavad õiguslikud analüüsid, et hinnata ettevõtete sarnasusest tulenevaid riske ning neid teadlikult vähendada. Küllap mõistame, et kõiki riske piiratud turul ja elus üldse ei ole kunagi võimalik nullini vähendada. Hetkel on siiski jõutud järeldusele, et riskid on piiratavad.Lennundus on äärmiselt keeruline tegevusvaldkond. Raskustes on olnud sisuliselt kõik Euroopa riigid ja lennuäriühingud. Põhjused on peamiselt tingitud üleüldisest majanduskeskkonnast. Nordic Aviationi plaanid on turupõhised ning on hinnangu saanud ka pädevate turuosaliste poolt, näiteks on sõltumatu välishindajana hinnanud neid Lufthansa Consulting. Välishindaja vajadusele osutas ka, nagu varem mainitud, Riigikontrolli ettepanek. Samuti on uue äriühingu asutamisest informeeritud ning peetud dialoogi ka Euroopa Komisjoniga. Kindlasti jätkame infovahetust, olen seda ka meie maja valdkonnainimestele südamele pannud, et see on oluline.”

“Lennundusettevõtet on Euroopa Liidu reeglite kohaselt võimalik ka kasumlikult opereerida. See ongi mõõdupuu. Hetkel peame arvestama kehtivate suunistega ning neid järgima. Kui asjakohaseid Euroopa Liidu reegleid komisjoni poolt muutma hakatakse, siis kindlasti panustab Eesti neisse, sest ka numbrid näitavad, et ühendused Euroopa äärealadel on kehvemad kui südames ning see paneb nii riigid, kliendid kui ettevõtted ebavõrdsesse olukorda ja võib arengut pidurdada. Kui vaadata Euroopa Liidu enda antud faktoloogiat, siis ärilendude ühenduste hulk vanade Euroopa Liidu liikmesriikide, 15, ja uute Euroopa Liidu liikmesriikide,13, vahel erineb seitse ja pool korda. Lisaks on Eesti ühendatus üks nõrgimaid Euroopa Liidus. 2014. aasta andmete kohaselt Euroopa Liidu siseste sihtkohtade eelviimane 27 ühendusega, Euroopa Liidu väliste ühenduste kõige nõrgem kuue ühendusega.”

Konservatiivid vastusetega rahule ei jäänud. Martin Helme ütles, et oleme siin umbes kaks ja pool tundi tegelikult rääkinud sellest, et Estonian Airile ja nüüd siis ka Nordic Aviationile tuleb peale maksta, muidu meil ühendusi ei ole „Te ütlesite samas, et Euroopa lennuturul on võimalik Eestist ka kasumlikult opereerida, samal ajal on meie ühendused kõige kehvemad. Minu meelest see jutt ei klapi lihtsalt omavahel?”

Varem oli Martin Helme öelnud ühes eelnevas arupärimises Taavi Rõivasele, et kui keegi tuleb rääkima sellest, et me ei saa ilma rahvusliku lennufirmata hakkama, siis esiteks talle tundub, et Nordic Aviation ei ole eriti rahvuslik. „Esiteks ei ole seal isegi sõna “Eesti” sees, mis mind isiklikult häirib, ja teiseks ta ei ole ju ühegi mõõdupuu järgi see rahvuslik lennufirma, kellel oleks oma lennukid ja kes ajaks mingisugust süstemaatilist lennuliinipoliitikat. Mul on küsimus, kas meil praegu siis ei ole Tallinnast ühendust Londonisse või Berliini või Milanosse või pooltesse teistesse kohtadesse odavlennufirmade näol ja kas keegi tõesti arvab, et kui meil kaob ära oma liin, siis me enam Brüsseli vahet kaks korda päevas lennata ei saa. Kui see tõesti juhtub, kas ei oleks odavam siis teha selle liini dotatsioon? Kordades odavam kui pidada üleval lennufirmat ja pärast laiutada käsi, et läks nii nagu ikka.“

Tagasiside