Mihhail Stalnuhhin KE fraktsioonist tutvustas neljapäeval 17.09. RK täiskogul kinnisasja omamise kitsenduste seaduse täiendamise seadust. Antud eelnõuga kõrvaldataks osa piiranguid maamüügist idapiiri lähistel neile mittekodanikele ja Vene Föderatsiooni passidega Eestis elavatele kodanikele, peamiselt Narva ja selle ümbruskonna elanikele, aga ka lõunapiiril, kes omavad aiamaatükke ja majakesi Vene piiri lähedastel aladel.

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon nimetatud seaduseelnõud ei toeta, kuna piiritsoonis võõra riigi passiga maa ost pole hea mõte. Kehtivad seadsused lubavad seda teha vaid Eesti või Euroopa Liidu riigi kodanikul, mitte kolmandate riikide kodanikel.

EKRE fraktsiooni saadik Henn Põlluaas ütles, et tegelikult pole piirialadel maamüügi keelus mitte midagi erakordset. See on täiesti tavaline Soomes, kus arutatakse täiesti tõsiselt, et laiendada keeldu kõikidele kolmandatest riikidest pärit inimestele maad müüa ja tõtt öelda, tuleks sedasama arutada ka Eestis. Need protsessid ja maamüügi keelud on otseselt seotud Venemaal ja Eestis toimuvaga. Nii on Venemaa ise kehtestanud 30 km kinnisvara omandamise keelu välismaalastele. Miks ei taha siin elavad Vene Föderatsiooni kodanikud teha ise esimest sammu ja võtta endale Eesti kodakondsust? Siis ei oleks neil mingeid piiranguid maa ostmisel.

Frakstiooni esimees Martin Helme arvates on Stalnuhhinil ja EKRE-l erinevad mured. Üks mure on nendel inimestel, kes on eelnõu esitanud, ja teine mure nendel inimestel, kes seda eelnõu ei toeta. Meil on väga tõsine debatt immigratsiooni üle praegu Eestisse kolmandast maailmast. Samas me kõik teame, et Eesti rändesaldo Venemaa ja SRÜ-ga on olnud vähemalt terve selle sajandi ja tegelikult veelgi kauem väga suurelt positiivne ehk siis sealt tuleb rohkem inimesi Eestisse, kui Eestist sinna läheb. On ju lihtne tõsiasi, et inimesed, kes on Eestis omandanud kinnisvara, saavad kergemini ja kiiremini Eestisse elamis- ja tööloa. Kas siin ei ole suurt riski? Vähemalt mind paneb muretsema see suur risk, et meil hoogustub veelgi ja suureneb veelgi positiivne rändesaldo Venemaa ja SRÜ-ga peale seda seadusemuudatust, mis minu meelest, minu hinnangul ei ole kasulik Eestile

Jaak Madison ütles, et Stalnuhhin mainis oma kõnes väga hästi, et Eestis on erinevatel andmetel kuni 120 000 Vene Föderatsiooni kodanikku: “Rõhusite lojaalsusele – et need inimesed on lojaalsed, kes elavad siin ja maksavad makse. Ma arvan, et minu arusaam lojaalsusest on natuke teine. Maksude maksmine on paratamatus, seda võtab riik niikuinii kõigilt. Siin elamine on ka paratamatus. Lojaalsuse defineerimine on väga keeruline ja need mõõdupuud on väga erinevad eri inimeste jaoks. Mis te arvate, kas need kuni 120 000 inimest ehk kuni 2/3 mittekodanikest, kes omavad Venemaa Föderatsiooni passi ega ole soovinud Eesti kodanikuks saada ja keeleõpet läbida, on piisavalt lojaalsed, et näiteks kriisiolukorras olla Eesti poolel ja valmis kasvõi Eesti eest surema? Mis te arvate sellest?”