Riigikogu avaistungil 14.septembril, vahetult peale Põllumeeste meeleavaldust Lossi ees platsil vastas maaeluminister Urmas Kruuse EKRE fraktsioonid arupärimisele seoses Aafrika seakatkuga. Küsimused olid järgmised. Miks ei kasutata põletit sigade utiliseerimisel? Millest tulenevad probleemid sigade matmisega ning millised on sellega seonduvad looduskeskkonna riskid? Millised meetmed on plaanis praeguse kriisi tingimustes põllumajandustootjate pankroti vältimiseks? Miks hukatakse terveid loomi? Miks ei saa lihatööstused kasutada jahimeeste lastud terveid metssigu?

Vastates esimesele küsimusele ütles Kruuse, et mobiilne põleti osteti täiendava valmisoleku loomiseks loomakorjuste hävitamisel ja praegu kasutatakse põletit jäätmetehase Vireen territooriumil paralleelselt jäätmetehase utiliseerimisahjudega. “Käib ka ettevalmistus mobiilse põleti viimiseks Saaremaale, et kaotada vajadus loomsete kõrvalsaaduste veoks mandrile. Metssigade korjuste hävitamisel on ekspertide hinnangul eelistatum viis kohapealne matmine.”

Vastuseks küsimusele, millest tulenevad probleemid sigade matmisega ning sellega seonduvad looduskeskkonna riskid, ütles Kruuse, et viimaste osas saab keskkonnaminister anda täpsemaid vastuseid, aga senise kogemuse ja teadmise põhjal on suurimad keskkonnaalased väljakutsed matmisel seotud põhja- ja pinnasevee kaitstusega. “On ka küsitud, et kuidas toimub matmiskoha valik. Taudikoldes hukatud sigade matmise otsustab kohalik loomatauditõrje komisjon iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Selleks, et seda otsust matmiseks lõplikult vastu võtta, peab olema kindlasti Keskkonnaameti nõusolek selleks, et see matmispaik oleks keskkonnale igati ohutu, viidates ka nendele eelnevatele riskidele eelnevas vastuses. Tänaseks on Keskkonnaamet analüüsinud võimalusi kõigis maakondades ja matmispaikade võimalikud asukohad välja valinud. Täiendavalt tuleb tegelikult hinnata veel nende matmispaikade mahutavust ja ligipääsetavust. Logistiliselt parim valik on kindlasti see, kui kasutatakse vähem intensiivseid teid, välditakse asulaid ja farme.”

Kolmas küsimus: “Millised meetmed on plaanis praeguse kriisi tingimustes põllumajandustootjate pankrottide vältimiseks?” Turukorralduslikest meetmetest on võimalik kasutada erakorralist toetust seakasvatajatele. Eestil on võimalik taotleda Euroopa Komisjonilt erakorralist toetust loomahaiguste ning inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kaotusega seoses turukorralduse erakorralise meetme ja rakendamise aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse alusel, 13.08.2013, artikkel 220. Liikmesriigi taotluse alusel saab komisjon rakendusaktiga kehtestada erakorralised toetusmeetmed, võttes arvesse järgnevat: liidusisese kaubanduse või kolmandate riikide toimuva kaubanduse piiranguid, mis võivad tulenevad loomahaiguste leviku tõkestamise meetmete kohaldamisest, tõsiseid turuhäireid, mis on otseselt tingitud tarbija usalduse kaotusest seoses riskidega inimeste, loomade või taimede tervisele ja seoses täiendavalt haiguste riskiga. Kui liikmesriik on esitanud taotluse ja vahetanud informatsiooni Euroopa Komisjoniga, siis Euroopa Liit rahastab meedet kuni 50% ulatuses liikmesriigi kantud kuludest. Siinjuures tuleb tähelepanu pöörata sellele, et tegemist on ühekordse toetusega. Ennekõike on see toetus mõeldud nendele piirkondadele, kus on kehtestatud nn kolmas tsoon ehk punane tsoon, millega kaasnevad ka teatud kaubanduspiirangud, eriti see, mis puudutab eksporti. Teiseks on olemas eraldustamistoetus. Ka see toetus on meie poolt Euroopa Komisjonile ette pandud ja soovitud selle rakendamist. See tähendab seda, et see on Euroopa Liidu turukorraldusmeede, mille raames on taotlejal võimalik saada toetust külmlaos ladustatud sealiha ladustamiskulude katteks. Tänase teadmise kohaselt võib eeldada, et see toetus on mahukam kui eelmisel perioodil. See tähendab seda, et see periood pikeneb üle 120 päeva ja võiks olla toetusmääraga 70% kuni 80%, mis peaks antud sektorile tooma selgelt leevendust. Loomulikult, kõik need farmid, mis on konkreetselt taudikoldekesksed farmid, milles on avastatud seakatk, seal toimub siis vastavalt kokkulepitud meetmetele loomade hukkamine ja seal kompenseeritakse kulud kuni 100%, kaasa arvatud sööt, kui see kuulub hävitamisele.

“Küsite, miks hukatakse terveid loomi. Sigade katk iseenesest on väga agressiivne viiruslik loomataud, sigade suremus on kuni 100%. See katkuviirus on sedavõrd ohtlik, et me ei saa riskida sellega, et viirus jääks populatsiooni ringlema. Ainus reaalne viis, kuidas kodusigade eest nakkust kontrolli all hoida, on hukata kõik karjas olevad sead. Taudi leviku piiramise seisukohalt on see üks tähtsamaid meetmeid. Lisaks vähendame seeläbi ka sigade kannatusi, sest kliinilise haigestumisega kaasneb kõrge palavik ja muud tõsised haigusnähud. Seetõttu loetakse kõik loomad taudipunktis haigestunuteks ja hukatakse vereta hukkamise teel. Väga paljud on küsinud, kas peame nii täpselt täitma kõikide sigade hukkamise reegleid. Võitluses eriti ohtliku taudi levikuga tuleb väga täpselt jälgida kehtestatud reegleid ning erandid ei ole võimalikud, see nulliks ära ülejäänud tegevused.”

Küsimus: “Miks ei saa lihatööstused kasutada jahimeeste poolt lastud terveid metssigu?” Lihatööstused saavad Kruuse kinnitusel käidelda kütitud terveid metssigu, õiguslikke takistusi selleks ei ole. “Teatud nõuded ja piirangud on kehtestatud riskitsoonidest pärineva terveks tunnistatud metssealiha ja sellest tehtud toodete turustamisele ja märgistamisele. Märgistus annab kindluse läbitud kontrollidest ja võimaldab jälgida, et kitsendusega tsoonidest pärinevat liha ja tooteid ei viidaks Eestist välja. Märgistus on mõeldud järelevalveasutustele jälgitavuse tagamiseks. Tööstused on valmis metssigade ja metssealiha vastuvõtmiseks ning ka teenuste tegemiseks, kuid tuleb arvestada, et vastuvõetavad kogused sõltuvad turustamisvõimalusest ja ka tarbijanõudlusest.”